Constantinus Suur Püha Constantinus Constantinus I Κωνσταντίνος ὁ Μέγας | |
---|---|
57. Rooma keiser | |
Ametiaeg 25. juuli 306 – 22. mai 337 | |
Eelnev | Constantius I Chlorus |
Järgnev |
Constantinus II Constantius II Constans |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
27. veebruar ca 272 Naissus, Möösia, Rooma keisririik (tänapäeva Niš, Serbia) |
Surmaaeg |
22. mai 337 (65-aastasena) Nikomeedia, Bitüünia, Rooma keisririik (tänapäeva Türgi) |
Abikaasa |
Minervina Fausta |
Vanemad |
Constantius I Chlorus Helena |
Lapsed |
Constantina Helena Crispus Constantinus II Constantius II Constans |
Sugulased | Constantinuste dünastia |
Elukoht | Apostlite kirik, Konstantinoopol (viimne puhkepaik) |
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. Katoliku, õigeusu, luteri ja armeenia kirik tähistavad 22. maid tema mälestuspäevana, õigeusu kirikus on tal apostlisarnase tiitel.[1] H. G. Wells võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest Aleksander Suure ja Julius Caesariga.[2]