Dareios I

Dareios I Suur (pärsia داریوش; kreeka Δαρεῖος; ladinapäraselt Darius; umbes 549 – november 486 või oktoober 485 eKr) oli Pärsia suurkuningas 521 eKr kuni oma surmani. Tema ajal saavutas Pärsia impeerium oma suurima ulatuse.

Dareios pärines Ahhemeniidide suguvõsast ning oli Kambyses II sugulane. Ta alistas usurpaatori Gaumata, kes väitis end olevat Kyros II poeg ning oli 522 eKr enda kätte haaranud enamiku Pärsia suurriigist. Dareios võitis teda ilmselt oktoobris 521 eKr ja tema võimu tunnustasid peagi kõik Pärsia provintsid. Olles end riigisiseselt kindlustanud, asus ta Pärsiat jõuliselt laiendama, alistades mõne aastaga viimased sõltumatud Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad, sealhulgas ka Mileetose. Lisaks võttis ta ette sõjaretki sküütide ja teiste Mustast merest põhjas elavate hõimude vastu, kuid ei suutnud neid alistada. 512 eKr allutas ta endale aga Traakia, seega ulatusid Pärsia valdused juba Euroopasse.

Kreeka pärimuse kohaselt Dareios jagas riigi kahekümneks administratiivüksuseks – satraapiaks. Kyrose-aegse pealinna Pasargada kõrvale rajati tema valitsusajal uue keskusena Persepolis hiiglasliku eeskätt tseremoniaalset rolli täitva kuningalossiga. Egiptuses viidi lõpule Niilust Punase merega ühendava kanali ehitus.

499 eKr puhkes Väike-Aasia kreeka linnades ülestõus, mida õhutasid ka Joonia mere idakalda linnriigid, eriti Ateena ja Eretria. Seetõttu otsustas Dareios pärast Väike-Aasia ülestõusu mahasurumist ka teisi kreeklasi karistada, kuid tema väimehe Mardoniose juhitud laevastik jäi Athose kaljude lähedal 492 eKr tormi kätte ning 490 eKr võitsid kreeklased pärslasi Maratoni lahingus. Nii kukkus Dareiose sissetung Kreekasse läbi, kuid Väike-Aasia linnad jäid endiselt tema kätte. Dareiose viimastel valitsusaastatel puhkes ülestõus Egiptuses, mistõttu kreeklaste karistamine jäi tema poja Xerxes I ülesandeks.

Dareiose ajast pärineb Behistuni raidkiri, mis on peamisi Pärsia ajaloo autentseid allikaid. See kirjeldab Dareiose võitu mässuliste üle ning toob ära Ahhemeniidide genealoogia.