See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2023) |
David Bowie | |
---|---|
Bowie 2002. aasta kontserditurneel "Heathen Tour" | |
Sünninimi | David Robert Jones |
Tuntud kui |
Ziggy Stardust The Thin White Duke |
Sündinud | 8. jaanuar 1947 |
Surnud | 10. jaanuar 2016 (69-aastaselt) |
Päritolu | Brixton, London, Suurbritannia |
Stiilid | rokk, glämmrokk, art rock, pop rock |
Pill | vokaal, kitarr, klaver, suupill, saksofon, vioola, tšello, koto, löökpillid |
Hääleliik | bariton |
Tegev | 1964–2016 |
Plaadifirma | Deram, RCA, Virgin, EMI, ISO, Columbia, BMG, Pye |
Seotud esitajad | The Riot Squad, Tin Machine, Arnold Corns, The Hype, The Lower Third, The Konrads |
Veebileht |
www |
David Bowie (kodanikunimega David Robert Jones; 8. jaanuar 1947 London – 10. jaanuar 2016 New York) oli inglise laulja, näitleja, muusikaprodutsent ja arranžeerija.
Alates 1970. aastatest oli Bowie popmuusika suurkuju ja uuendaja eriti 1970. aastatel. Ta oli tuntud nii iseloomuliku hääle kui ka oma loomingu intellektuaalse sügavuse ja märkimisväärse mitmekülgsuse poolest. Teda peetaks üheks 20. sajandi mõjukaimaks ja viljakaimaks muusikuks. Samuti hindas ta kõrgelt kunsti ning kogus ühe suurima 20. sajandi kunstikogu.
Bowie sai tuntuks 1969. aasta juulis lauluga "Space Oddity", mis jõudis Suurbritannia singlimüügi edetabelis viie parima loo hulka. Pärast kolme aastat eksperimenteerimist tõusis ta uuesti esile glämmroki ajastul toretseva androgüünse Ziggy Stardusti tegelaskujuga, saavutades läbimurde lauluga "Starman" ja albumiga "The Rise and Fall of Ziggy Stardust and the Spiders from Mars". Elulookirjutaja David Buckley on kirjeldanud Bowie tollast mõju nii: "ta pani proovile oma ajastu rokkmuusika peamised tõekspidamised" ja "ta lõi popkultuuri ajaloo tõenäoliselt suurima kultuse".[1] Kuigi Ziggy tegelaskuju eluaeg jäi lühikeseks, oli see vaid esimene samm Bowie karjääris, mida iseloomustab pidev taasleiutamine, muusikalised uuendused ja silmatorkavalt visuaalne esitlusstiil.
Esimese suure edu USA-s saavutas Bowie 1975. aastal edetabelite esikohasingliga "Fame" ja albumiga "Young Americans", mille muusikat nimetas ta plastic soul'iks. Selle plaadi muusika stiil erines kõvasti Bowie varasemast loomingust ja mõjus tema Ühendkuningriigis elavatele austajatele esialgu võõrastavalt. Vastu oma plaadifirma ja Ameerika publiku ootusi salvestas Bowie järgmiseks minimalistliku muusikaga albumi "Low" (1977), mis oli esimene kolmest kahe aasta jooksul koos Brian Enoga tehtud albumist. Nn Berliini triloogia albumid, mis jõudsid Suurbritannia edetabelis viie parema hulka, said kriitikutelt palju kiita.
Pärast 1970. aastate lõpu vastuolulist edu saavutas Bowie 1980. aastal Ühendkuningriigi edetabelites esikoha singliga "Ashes to Ashes" ja albumiga "Scary Monsters (and Super Creeps)" ning 1981. aastal koostöös Queeniga ilmunud singliga "Under Pressure". Veelgi suurem edu saatis 1983. aastal albumit "Let's Dance", millelt ilmus mitu hittsinglit. 1990. ja 2000. aastatel jätkas Bowie muusikastiilidega eksperimenteerimist, viljeledes muuhulgas blue-eyed soul'i, industriaalmuusikat, adult contemporary't ja jungle'it. Tema viimane salvestatud album on "Reality" (2003), millele järgnes ka kontserditurnee "Reality Tour" aastatel 2003–2004. Bowie andis viimase avaliku kontserdi 2006. aastal.
Buckley on öelnud, et Bowie mõju popkultuurile on kordumatu, sest ta on muutnud rohkemate inimeste elu kui ükski teine temasarnane artist.[1] 2002. aastal sai Bowie 29. koha BBC korraldatud küsitluses, millega selgitati välja kõigi aegade sada mõjukaimat britti (100 Greatest Britons). Tema karjääri jooksul on ostetud umbes 140 miljonit albumit. Ühendkuningriigis on ta teeninud plaatide läbimüügiga 9 plaatina-, 11 kuld- ja 8 hõbeplaadi auhinda ning USA-s 5 plaatina- ja 7 kuldplaadi auhinda. 2004. aastal paigutas ajakiri Rolling Stone Bowie kõigi aegade saja parima artisti (100 Greatest Artists of All Time) edetabelis 39. kohale ja kõigi aegade saja parima laulja (100 Greatest Singers of All Time) edetabelis 23. kohale.