Deemon

 See artikkel on üleloomulikust olendist; Anton Rubinsteini ooperi kohta vaata artiklit Deemon (ooper); Eesti filmi kohta vaata artiklist Deemonid (film); Tarkvaraprotsessi kohta vaata artiklit Deemon (protsess).

Mihhail Vrubeli "Istuv deemon", inspireeritud Lermontovi luuletusest "Deemon"
Detail freskost, mis kujutab deemoneid Rila kloostris Bulgaarias

Deemon on folklooris, mütoloogias ja religioonis esinev üleloomulik olend. Sõna "deemon" pärineb kreekakeelsest sõnast daimon, mis algselt tähendas jumalust või üleloomulikku vaimolendit, kes oli vahendajaks jumalate ja inimeste vahel – inimese kaitsehaldjat või tema saatust suunavat vaimu. Alles ristiusk samastas deemonid kurjade vaimudega.[1]

Vanas Testamendis ja juudi mütoloogias nimetati deemoneid se'irim 'karvased olendid'. Nende juhiks oli Asaseli (Azazel) nimeline kõrbedeemon, kellele lepituspäeval saadeti kõrbesse sokk pärast seda, kui inimeste patud talle üle olid kantud (patuoinas). Deemonite koduks peeti metsikut loodust, nende põhjustatuks mitmesuguseid õnnetusi. Usuti, et nad võivad esile kutsuda haigusi ja hullumeelsust. Eriti ohtlikud olid deemonid öösiti – enne hommikust kukelaulu kardeti väljas viibida ja võõraid kõnetada. Eriti kriitiliseks ajaks peeti neljapäeva ja laupäeva (sabati) ööd aga ka suvist keskpäeva.

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :0 on ilma tekstita.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy