Devotio moderna (ladina keeles 'uus pühendumine') oli usuline liikumine katoliku kirikus 14. sajandi lõpust 16. sajandini, mis rõhutas vaga mõtiskluse ja sisemise pühendumise tähtsust, pidas avalikku kombetäitmist ja kiriklikke tseremooniaid vähem oluliseks ning suhtus skeptiliselt 13. ja 14. sajandi spirituaalsete liikumiste pärandisse.[1]