Back Diktatorskap Afrikaans Diktatur ALS Dictadura AN तानाशाही ANP ديكتاتورية Arabic ܫܘܠܛܢ ܛܪܘܢܘܬܐ ARC ديكتاتورية ARY نظام دكتاتوري ARZ Dictadura AST Диктатура AV
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2011) |
| Valitsemisvormid |
|---|
Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. See on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim.
Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsete ja eetiliste tagajärgede eest. Opositsiooni ja teisitimõtlejate mahasurumiseks võidakse kasutada vägivalda, piiratud on sõnavabadus, valitsus surub oma ideoloogiat peale mitmesuguste propagandavahenditega.
Konstitutsioonilise demokraatia kõrval on diktatuur tänapäeval kõige levinum valitsusvorm. Süsteemi defineerimine diktatuurina on komplitseeritud, sest üldjuhul on puudus usaldatavatest ja erapooletutest andmetest. On süsteeme, milles on elemente nii diktatuurist kui ka demokraatiast. Selline oli näiteks 20. sajandil Lõuna-Aafrika Vabariik.
Diktatuuri üheks vormiks võib pidada absoluutset monarhiat.
Diktatuuri kehtestamine võib aset leida nii vägivaldse võimuhaaramisega kui ka konstitutsioonilisel ja õiguspärasel teel. Viimase näiteks on natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal 1930. aastatel toimunud vabade valimiste kaudu. Natsionaalsotsialistid kasutasid Weimari vabariigi põhiseaduses antud võimalust viia läbi erakorralisi valimisi nii sageli kui soovi on, kõrvaldasid opositsiooni ja kehtestasid diktatuuri, kusjuures vormiliselt kehtis endiselt Weimari vabariigi põhiseadus.
Rooma riigis olid diktaatoril ulatuslikud volitused erakorralises seisukorras otsuste langetamiseks, kuid ta allus seadustele ning pidi oma otsuseid tagantjärele põhjendama. Diktaatori ametinimetust on pärast Rooma riiki veelgi kasutatud: 18.–19. sajandil Poolas ja Ladina-Ameerikas. 20. ega 21. sajandil pole maailmas ühtki diktaatori tiitlit kandvat riigijuhti olnud, sest sõna on omandanud negatiivse tähenduse.
Inimkonna ajaloos kõige tuntumad ja ohvriterohkemad diktatuurid olid võimul 20. sajandil tekkinud totalitaarsetes suurriikides: endises Nõukogude Liidus (sh diktaator Jossif Stalini valitsemisajal 1924–1953), endises Saksa Riigis (diktaator Adolf Hitler 1933–1945) ja Hiina Rahvavabariigis (sh diktaator Mao Zedongi valitsemisajal 1949–1976).
Alates 20. sajandi keskpaigast tekkisid mitmes riigis Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja mujal sõjaväelised diktatuurid.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Diktatuur |