Diskett

See artikkel vajab ajakohastamist. (Märts 2018) Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Diskett

8″, 5¼″ ja 3½″ disketid
Meediumi tüüp	magnetketas
Mahtuvus	kuni 1,44 MB (superdisk 120 MB)
Mõõtmed	8″, 5¼″ ja 3½″

Diskett (ka ümbrikketas), kõnekeeles flopi, flopiketas, flopidisk (inglise keeles floppy disk, diskette) on magnetiline andmekandja, mis oli arvutustehnikas laialdaselt kasutusel 1970.–1990. aastail. Diskette kasutati info ülekandmiseks ühest arvutist teise ning andmete talletamiseks nii varukoopiatena kui ka tarkvara ja andmete levitamiseks.

Ehituselt on diskett õhuke ümmargune magnetandmekandja, mis on ümbritsetud ruudukujulise plastkesta ehk ümbrikuga. Magnetkettalt tolmuosakeste eemaldamiseks on kest vooderdatud riidega. Diskettide mõõte väljendatakse alati tollides, kasutusel on olnud 8, 5¼ ja 3½ tollised disketid. Viimane levinuim disketimaht on 1,44 MB.

Diskette kirjutatakse ja loetakse disketiseadmega (ingl floppy disk drive ehk FDD^[1]). Kuigi disketiseadmetel leidub veel kitsas ring kasutajaid, peamiselt vanade industriaalarvutite tehniliste piirangute tõttu, on tänapäeval andmete salvestamiseks kasutusel USB-mälupulgad, välised kõvakettad, optilised andmekandjad, mälukaardid ja arvutivõrgud eesotsas internetiga.