Dissoi logoi

"Dissoi logoi" (kreeka keeles δισσοὶ λόγοι, otsetõlkes "Vastanduvad kõned" või "Kahetised kõned") on tundmatult autorilt (või tundmatutelt autoritelt) pärinevad kõned, mis käsitlevad argumenteeritult vastandlikke teemasid (nt hea ja halb, kaunidus ja koledus, õiglus ja ebaõiglus, tõde ja eksitus). Kõned leiti Sextus Empiricuse tööde hulgast ja esimest korda avaldas need Henri Estienne 1570. aastal pealkirja "Dialexeis" (kreeka keeles διαλέξεις, otsetõlkes "Kõned") all. Uuemal ajal käibiv pealkiri "Dissoi logoi" tuleb mitme kõne esimestest sõnadest.

Kõnedega on seotud mitmed küsitavused, peamiselt: 1) kõne loomisaeg, 2) kõne algupärane dialekt ning 3) kõnede loomise eesmärk.^[1]

1. Paari tekstisisese viite tõttu (nt Sparta hiljutine võit Ateena üle^[2]) paigutatakse kõnede loomine 5. sajandisse eKr. Samas kuna tekst on leitud Sextus Empiricuse tööde hulgast, siis võib selle tegelik loomisaeg olla oluliselt hilisem.^[1]
2. Teos on kirjutatud põhiliselt dooria dialektis, kuid see on osalt segunenud atika dialekti ning ka ioonia dialektiga. Seesuguse segunemise põhjused on allikate vähesuse tõttu ebaselged ning võivad olla seotud kõnede loomisega (nt Atika kõneleja Dooria publiku ees) või siis hilisema edasikandumisega (nt algupärane dooria tekst atika filosoofide ja ajaloolaste vahendatuna).^[1]
3. Kuigi ilmselt on tegemist teatud kõneõpikuga, siis ei ole selge, kas kõned on mõeldud tõsiselt või on tegemist teatavate paroodiatega.^[1]

Hüpoteetiliste dateeringute alusel, mis paigutavad teose 5. sajandisse eKr ning teatava ühisosa tõttu Protagorase filosoofiaga ("Antiloogiad", vastandlike argumentide toetamine^[3]), loetakse "Dissoi logoi" anonüümsusest hoolimata sageli sofistide teoste hulka.