Dopamiin

Dopamiin
Dopamine
Keemiline nimetus 4-(2-aminoetüül)benseen-1,2-diool
Teised nimetused 2-(3,4-dihüdroksüfenüül)etüülamiin;
3,4-dihüdroksüfenetüülamiin;
3-hüdroksütüramiin; DA; Intropin
Revivan; oksütüramiin
Molekulvalem C8H11NO2
Molaarmass 153,178 g/mol
Olek valge pulber eripärase lõhnaga
CAS-number [51-61-6]
Omadused
Tihedus ja faas 1,26 g/cm³
Lahustuvus vees 60,0 g/100 ml (? °C), tahkis
Sulamistemperatuur 128 °C (401 K)
Keemistemperatuur laguneb
Kattehoolamiinide biosüntees

Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin; dopaminum) on orgaaniline ühend, mis kuulub katehhoolamiinide perekonda[1] biogeensete amiinide hulka.

Dopamiin on saadaval ka ravimi vormis, mida manustatakse veenisisese süstelahusena.

Dopamiini ülesanded ja toimed pole seni selged, ainet sünteesivad, metaboliseerivad ja transpordivad rakud, koos vastavate retseptorite ja geenidega, väga erinevates organismides, nagu taimed, putukad[2], maod, inimesed jpt.

Kesknärvisüsteemiga organismides on dopamiin teatavate neuronite poolt toodetud oluline virgatsaine ja neurohormoon.

Dopamiinil on ajus palju funktsioone, neist tuntumad on seotud motoorika, motivatsiooni ja naudingute kujunemisega (seksuaal- ja toitumiskäitumine, samuti mitmesugused sõltuvusprobleemid)[1] aga ka une, tähelepanu, töömälu ja õppimisega.

Dopamiin viib nimetatud funktsioone läbi dopamiiniretseptorite kaudu.

  1. 1,0 1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Feldman on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega KAphh on ilma tekstita.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy