E-raha

Raha erinevaid vorme ja nende emiteerijaid selgitav diagramm

E-raha ehk elektrooniline-raha on sularaha (paberaha või münt)samaväärne digitaalne vaste ning see võib olla nii tarkvara- kui ka riistvarapõhine. Kaardipõhist e-raha, näiteks ettemaksekaardile või elektroonilisse rahakotti talletatud e-raha kirjeldatakse tavaliselt riistvarapõhisena. Teine võimalus on hoida e-raha internetis asuval maksekontol. Sellisel juhul loetakse seda tarkvarapõhiseks. Arveldusteks võib kasutada nii maksekontot, e-raha kontot kui ka pangakontot.[1]

EL direktiivi 2009/110 artikkel 2, punkt 2 sätestab: e-raha – elektrooniliselt, sh magnetiliselt, hoitav väljastaja vastu esitatud nõude vormis rahaline väärtus, mis antakse välja rahaliste vahendite vastu direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 punktis 5 määratletud maksetehingute tegemiseks ja mille võtab vastu füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole e-raha väljastaja. [2]

Eesti makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6, lõige 1. sätestab: e-raha on elektroonilisel kandjal (edaspidi e-raha seade) säilitatav rahaline väärtus, mis väljendab rahalist nõuet selle väljaandja vastu ja mis vastab kõigile järgmistele tingimustele: 1) seda väljastatakse rahalise sissemakse eest saadud summa nimiväärtuses; 2) seda kasutatakse maksevahendina maksetehingute tegemiseks võlaõigusseaduse § 709 lõike 6 tähenduses; 3) seda aktsepteerib maksevahendina vähemalt üks isik, kes ise ei ole selle e-raha väljastaja. [3]

EL direktiivi 2009/110 artikkel 12 sätestab: Liikmesriigid keelustavad intressi maksmise või muude soodustuste andmise, mis on seotud ajavahemiku kestusega, mille jooksul e-raha valdaja e-raha enda käes hoiab. Sama sätestab ka Eesti seaduse § 6, lõige 2: E-raha valdamise ajavahemiku eest ei tohi nõuda ega maksta intressi, muud tasu ega kohaldada muid soodustusi.

E-raha väljastavad Euroopa Keskpank, liikmesriikide keskpangad ja krediidiasutused ning e-raha asutused, mis on asutatud avaliku aktsiaseltsina[4] (ingl. PLC, põhikapital min 350 000 eur). Suurbritannias võivad väikesed e-raha asutused luua kuni 5 miljonit naelsterlingit kuus, suurtel vastavat piirangut ei ole.[5] Tuntuimad usaldusväärsemad, väikesemahulisi e-raha tehinguid vahendavad ettevõtted EL alal on peakorteriga:[6]

  1. KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE direktiivi 2009/110/EÜ rakendamise ja mõju kohta ning eelkõige e-raha asutuste suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete rakendamise kohta. COM/2018/041 final
  2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/110/EÜ, 16. september 2009 , mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/
  3. Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus
  4. "Does Sweden need an e-krona?" . The Riksbank . 2018. Archived from the original on February 1, 2018 . Read 28 February 2018. [2][1]
  5. "Buckingham Capital Consulting Ltd". 11.02.2021.
  6. "Top 10 Money Transfer Services in Europe". 11.02.2021.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy