Edastusohje protokoll

Edastusohje protokoll (ingl Transmission Control Protocol ehk TCP) on levinuim transpordikihi võrguprotokoll, mida kasutatakse TCP/IP võrkudes. Kuna TCP-protokoll on peaaegu alati kasutuses koos IP-protokolliga (Internet Protocol), siis tavaliselt kasutatakse nime TCP/IP.

TCP-protokolliga saadetavaid pakette toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul internetiprotokoll (IP). TCP/IP mudeli järgi on loodud enamik arvutivõrke.

TCP-ühendus toimib ainult otspunktide vahel (näiteks kliendi ja serveri vahel). Vahepealsed seadmed, nagu marsruuterid, seda osa pakettidest ei muuda.

TCP- ühendus on töökindel, sest toimub kolmepoolne kinnitus ehk three-way handshake. Klient saadab serverile ühenduse loomise soovi, server vastab ning saadab samuti ühenduse loomise soovi, mille klient kadudeta andmevahetuse korral vastusega kinnitab.

TCP tegeleb voo- ja koormusjuhtimisega. Voojuhtimine (flow control) tähendab, et TCP jälgib pidevalt otspunktide andmevooge ning teeb andmeedastuse kiiruses ja mahus selle järgi parandusi. Koormusjuhtimine (congestion control) tähendab, et TCP jälgib otspunktidevahelise võrgu koormust ning muudab ka selle järgi pakettide parameetreid.

TCP sobib rakendustele, mis vajavat töökindlat andmeedastust, kus kiirus ei ole kriitiline.

Antud protokolli põhiline standard on RFC 793.

Teine internetiprotokolli peal käitatav protokoll on kasutajadatagrammi protokoll (UDP), mis saadab pakette kuid ei kontrolli nende kohalejõudmist sihtkohta. Seda kasutatakse näiteks multimeedia edastamisel ning mujal, kus tähtis on andmesidekiirus ja vähem tähtis selle kvaliteet (pakettide kadumisel neid uuesti ei saadeta).

On leitud, et sipelgad Pogonomyrmex barbatus käituvad enda toiduga varustamisel analoogselt TCP toimimisega.^[1]