 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
Eduard Laaman (31. jaanuar vkj/12. veebruar 1888 Beregovoje (Samruki) küla, Tauria kubermang, Krimm – 1. september 1941 Kirovi vangla, Kirovi oblast, Venemaa) oli eesti ajakirjanik, ajaloolane ja ühiskonnategelane.
Ta sündis Krimmi väljarännanud talupidaja Hindrek Laamani perekonnas. Osales veebruarirevolutsioonijärgse ja vastselt iseseisvunud Eesti poliitikas. Tõmbus poliitilisest elust 1920. aastate lõpus tagasi, töötas ajakirjanikuna. Suurt tähtsust omavad tema Eesti iseseisvumist ja iseseisvusaegseid pöördepunkte käsitlevad ajalookirjutised.
Laaman käis 1937. aastal Eesti delegatsiooni liikmena tutvumas Saksa kunsti ja saavutustega Königsbergis, Münchenis, Nürnbergis, Frankfurdis, Düsseldorfis, Oldenburgis, Hamburgis ja Berliinis. Münchenis külastas ta "degenereerunud" ja ametlikult soositud kunsti näitusi. Eesti delegatsioon leidis kokkuvõttes, et rahvussotsialistlik liikumine sobib Saksa rahva iseloomu ja maitsete põhiliste omaduste ning Saksa olustikuga.[1]
- ↑ Pekka Erelt (26. juuli 2017). "Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida". Eesti Ekspress. Ekspress Meedia AS. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuli 2017.