See artikkel vajab ajakohastamist. (September 2024) |
Eesti Kirjandusmuuseumi hoone, Vanemuise 42 | |
Lühend | EKM |
---|---|
Asutatud | 1909 |
Tüüp | riiklik teadus- ja arendusasutus |
Asukoht | Vanemuise 42, Tartu |
Direktor | Piret Voolaid |
Veebileht |
www |
Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.[1]
Eesti Kirjandusmuuseum on rahvusvaheliselt tunnustatud humanitaarteaduste keskus, mis on olnud Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus (2000–2007) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toel aastail 2015–2023 tegutsenud Eesti-uuringute Tippkeskuse juhtasutus. Eesti-uuringute tippkeskuse[2] uurimisrühmades osalesid teadustöötajad ja doktorandid kirjandusmuuseumist, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, Eesti Keele Instituudist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Muusikaakadeemiast ja Tallinna Tehnikaülikoolist. Aastail 2024–2030 on Eesti Kirjandusmuuseum Tartu Ülikooli genoomika instituudi juhtimisel tegutseva tippkeskuse Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus liige. Kirjandusmuuseum on 2017. aastal humanitaarias kõrgeima hindega positiivselt evalveeritud teadusasutus, teadustaristu teekaardi objektide E-Varamu ja Eesti Keeleressursside Keskuse partnerasutus.
Kirjandusmuuseumi juures tegutseb Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus (asutatud 2007), mille ülesandeks on välja anda rahvusvaheliselt tunnustatud eelretsenseeritavat teaduskirjandust (teadusperioodika, aastaraamatud, artiklikogumike ja monograafiate sarjad jm trükised). Mitmed selle kirjastuse väljaanded on indekseeritud rahvusvahelistes andmebaasides.[3]
Kirjandusmuuseumi teadus- ja arendustegevus on positiivselt hinnatud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.[4]