Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond

See artikkel räägib 1988. aastal asutatud endisest erakonnast; 1998. aastal asutatud erakonna kohta vaata artiklit Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid.

Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond (lühend EKDE) oli Eesti erakond aastail 1988–1992.

Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond asutati 23. juulil 1988 Kalvis Lääne-Virumaal. Järgmisel päeval, 24. juulil, kinnitati erakonna põhikiri. EKDE esimees oli kogu selle tegutsemise vältel 1988–1992 Aivar Kala (kelle maakodu juures erakonna asutamiskoosolek toimuski).

Erakonna tuumiku moodustas selle asutamise ajal 1988. aasta mais loodud poliitikahuviliste noorte ühendus Uus Eesti, millesse kuulusid Taivo-Ahti Adamson, Jaanus Betlem, Toivo Jürgenson, Aivar Kala, Aivar Kunman ja Andrus Villem. Pärast EKDE moodustamist reorganiseeriti ühendus Uus Eesti muinsuskaitse klubiks Tare, mille esimeheks sai Toivo Jürgenson. Klubi algatas näiteks Eestis trükitud lasteraamatute kogumise ja saatmise väliseesti koolidele.

Väiksema reklaami ja tagasihoidliku tegutsemise tõttu ei saanud EKDE asutamine nii suure tähelepanu osaliseks, kui seda oli ERSP asutamine sama aasta augustis. Laiemale avalikkusele tutvustas erakonda 9. märtsil 1989 Tallinnas märtsipommitamise miitingul peetud kõnega Jaanus Betlem.

1990. aastal oli EKDE-l 200 liiget ning erakond registreeriti nii Eesti Komitee kui ka Eesti Ülemnõukogu Presiidiumi juures.

1991. aastal tõlgiti ja kirjastati EKDE eestvõttel Saksamaa ühe suurema päevalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung kauaaegse majandusanalüütiku ja peatoimetaja Fritz Ullrich Facki raamat "Sotsiaalne turumajandus". EKDE-le oligi suuresti poliitiliseks eeskujuks Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit.

EKDE osales esimese okupatsioonijärgse Riigikogu koosseisu valimistel 1992. aastal valimisliidus Isamaa (millest hiljem kujunes Rahvuslik Koonderakond Isamaa). Riigikogu koosseisu valiti EKDE liikmetest viis poliitikut: Jaanus Betlem, Kalle Jürgenson, Toivo Jürgenson, Aivar Kala ja Andrus Villem.