Eesti loodus

See artikkel räägib loodusest Eestis; ajakirja kohta vaata Eesti Loodus.

See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2009) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest.

Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala. Maastikulise liigestusega (pinnamoe, mullastiku, veestiku ja taimestiku erinevuste põhjal) jaotatakse Eesti kolmeks maastikuallprovintsiks: Madal-Eestiks, Kõrg-Eestiks ja Peipsi nõo allprovintsiks.

Valitseb üleminekuline parasvöötme kliima, mis on suurel määral mõjutatud Põhja-Atlandi hoovusest, Läänemerest ja geograafilisest asendist. Aastane sademete hulk ületab auramist. Veerohkus on sellest tingitud, siin on palju jõgesid, järvi, soid ja allikaid.

Eesti on maailma metsarikkamaid riike, metsaga on kaetud natuke üle poole maismaast. Väga levinud maastikuosa on ka soo, mille osatähtsus on maailma suurimaid. Oluline, kuid kiirelt kaduv väärtus on pärandkooslused ehk pool-looduslikud kooslused, mis on kujunenud mõõduka inimmõju tulemusena ja mis paistavad silma liigirikkuse poolest.

Eesti loomastikus on teada 64 liiki imetajaid, 329 liiki linde, 65 liiki kalu, 11 liiki kahepaikseid, ligi 15 000 liiki putukaid ja 3500 liiki muid selgrootuid.^[1] Eesti taimestikus on teada 1441 soontaime liiki (koos alamliikidega 1538), 600 liiki samblaid ning üle 2500 vetikaliigi ja 680 liigi samblikke.^[2]