Eesti rahvaluule (ka: eesti folkloor) on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika.
Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid "rahvaluule" ja "folkloor". Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sealhulgas rahvausundit, tavandeid, muusikat ja muud.
Traditsioonilises käsitluses mõistetakse rahvaluule all eeskätt talupojaühiskonnas levinud pärimust (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused, vanad rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms.