Eesti rahvaluule

Jakob Hurda koostatud "Vana kandle" esimene köide (1886) sisaldab Põlva kihelkonnast kogutud regilaule
Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal")

Eesti rahvaluule (ka: eesti folkloor) on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika.

Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid "rahvaluule" ja "folkloor". Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sealhulgas rahvausundit, tavandeid, muusikat ja muud.

Traditsioonilises käsitluses mõistetakse rahvaluule all eeskätt talupojaühiskonnas levinud pärimust (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused, vanad rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms.


From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by razib.in