See artikkel vajab toimetamist. |
Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) | |
---|---|
Asutamine | 1920 – keeld 1991 |
Peakorter | Eesti NSV, Tallinn |
Ideoloogia |
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei. EKP oli 20. sajandil Eesti arengut oluliselt mõjutanud erakond.[viide?]
Partei oli Eesti NSV-s võimul 1940–1941 ja 1944–1990. 8. oktoobril 1940. aastal ühendati EKP ametlikult ÜK(b)P-ga ja nimetati ümber Eestimaa Kommunistlikuks (bolševike] Parteiks. Aastatel 1952–1990 oli Eestimaa Kommunistlik Partei, NLKP Eesti NSV harurorganisatsioon.[viide?]
Eesti Vabariigis ei olnud Eestimaa Kommunistlik Partei 1940. aastani kunagi legaalne poliitiline ühing. Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei keelustati 23. augustil 1991 Vabariigi Valitsuse otsusega.[viide?]
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei territoriaalse allüksusena oli EKP eesmärk üles ehitada kommunistlik ühiskond. EKP kõrgeim organ oli EKP Kongress, millel valiti kongressi saadikute seast EKP Keskkomitee ja EKP revisjonikomitee. Jooksvate ülesannete täitmiseks valis Keskkomitee EKP Keskkomitee büroo ning määrati piirkondlike allasutuste linna- ja rajoonikomiteede esimesed sekretärid ja linna- ja rajoonikomiteed.[viide?]