Ekspansioon

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Oktoober 2024) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel räägib ekspansioonipoliitikast; teiste tähenduste kohta vaata Ekspansioon (täpsustus).

Ekspansioon (ladina keeles sõnast expānsio 'lainemine, levimine') on mingi riigi poolt uu(t)e territooriumi(de) vallutamist või oma senise territooriumi laiendamist naabrite arvel. Ekspansiooniga kaasneb alati aktsiooni läbiviija õigustus, et soovitakse kindlustada oma riigi julgeolekut. Tegelikku eesmärki suurendada oma poliitilist mõjuvõimu teise/teiste riigi/riikide, rahva/rahvaste ja/või piirkonna/piirkondade üle üritatakse varjata. Ekspansioon on kõikidel aegadel olnud agressiivset välispoliitikat viljelevate riikide peamine tegutsemisvorm.

Ekspansiooni toetav poliitika on tuntud kui ekspansionism ehk ekspansioonipoliitika.

Poliitilise suunitlusega ekspansioon võib olla sõjaline, majanduslik või ideoloogiline. Majanduslik ekspansioon tähendab oma kontsernide, ettevõtete, finantsasutuste, ärimeeste gruppide, üksikisikute jne. aktiivset tegutsemist oma riigi toetusel teise riigi majandussüsteemis. Tavaliselt üritatakse kontrollida tooraineallikaid ning peamisi tootmis- ja realiseerimisstruktuure, infrastruktuuri, pangandust ja infosüsteemi. Väljendub kõige reljeefsemalt tööstuslikult arenenud riikide ja majanduslikult tagasihoidlikult arenenud maade vahelistes suhetes. Kujutab endast eelkõige suurte, majanduslikult mõjuvõimsate riikide tahtes kontrollida väiksemate riikide majandust ning liita selle toimimine oma mõjusfääri. Tööstuslikult arenenud majanduslik ekspansioon on jätkuvalt aktuaalne igasugustel tasanditel.

Ideoloogiline ekspansioon realiseerub oma mõttelaadi, valitsemismeetodite, kultuuri, ellusuhtumise jne. pealesurumises teisele riigile. Oli aktuaalne külma sõja ajal, mil toimus demokraatliku ja kommunistliku süsteemi riikide omavaheline psühholoogiline võitlus. Samuti ilmnes reljeefselt Nõukogude Liidu tahtes suruda oma poliitilisi eesmärke, majanduslikke huve ja kultuuri peale teistele tema mõjusfääris olnud sotsialistlikeks nimetatud riikidele. Ideoloogiline ekspansioon avaldus ka NSV Liidu sees, kus Vene NFSV ja venekeelne elanikkond agressiivselt mõjutas teiste liiduvabariikide rahvaid alluma tema poliitilis-majanduslikele ja kultuurilistele põhimõtetele. Agressiivselt viljeleti vene keele ekspansiooni rahvusliiduvabariikidesse.

Sõjaline ekspansioon on selle mõiste kõige otsesem ja puhtam väljendus. Relvajõude kasutades allutatakse teise riigi territoorium või selle osa oma valitsemise ja kontrolli alla. Seal elavaid inimesi sunnitakse töötama oma majanduse arendamise huvides. Okupeeritud territooriumi inimesi võidakse paigutada elama mujale, et laiendada oma rahva eluruumi majanduslikult arenenud piirkonna arvel. Nõukogude Liit ilmutas Balti riikide suhtes ekspansionistlikku poliitikat, okupeerides 1940 Eesti, Leedu ja Läti, osa Poolast ja Rumeeniast. Soome liitmine NSV Liiduga ebaõnnestus. Aastatel 1946–1975 kasutas USA 217 korral otse või kaudselt relvajõude oma tahtmiste pealesurumiseks teistele riikidele. Saksamaa viljeles ulatuslikku ekspansionistlikku poliitikat 1930. aastate teisel poolel. Jaapan ründas enne Teist maailmasõda vallutuslikel eesmärkidel Hiinat. Iisrael sai 1947–1949 toimunud Araabia-Iisraeli sõja tulemusel enda kontrolli alla 6700 ruutkilomeetrit ÜRO poolt Palestiina riigile määratud territooriumist ja Jeruusalemma linna lääneosa. Nõukogude Liit viljeles alates 1979. aastast ekspansionistlikku poliitikat Afganistanis. USA vallutas 1983. aastal Grenada ja Venemaa liitis 2014. aastal endaga Ukrainale kuulunud Krimmi. Iraagi ekspansioon Kuveiti kestis 2. augustist 1990 kuni 26. veebruarini 1991.

Kasutusel on ka mõiste "ekspansionistlik natsionalism". See kujutab endast mõnede riikide põlisrahva enesetähtsustamise eufooriast kujunenud patriootliku natsionalismi radikaalset vormi. Väljendub eriti reljeefselt kui selle riigi põlisrahvas elab arvukalt ja kompaktselt ka mõne teise naaberriigi territooriumil. 20. sajandil rääkisid Itaalia fašistlikud liidrid Suur-Itaaliast, Balkani riikidest horvaadid Suur-Horvaatiast ja serblased Suur-Serbiast. Serblastel õnnestusid need plaanid realiseerida palju suuremas ulatuses. Nende kontrolli all oli 1918–1929. aastatel Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik, 1929–1944 Jugoslaavia Kuningriik, 1946-1963 Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik ja 1963–1991 Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik. Suur-Bulgaariast on unistanud bulgaarlased, Suur-Albaaniast albaanlased, Suur-Ungarist ungarlased ja Suur-Rumeeniast rumeenlased.