Elizabeth I

Elizabeth I
Inglismaa ja Iirimaa kuninganna
Ametiaeg 17. november 1558 – 24. märts 1603
Eelnev	Mary I ja Felipe II
Järgnev	James I
Isikuandmed
Sünniaeg	7. september 1533 Placentia palee, Greenwich, Kent, Inglismaa kuningriik (tänapäeva Suurbritannia)
Surmaaeg	24. märts 1603 Richmondi palee, Surrey, Inglismaa kuningriik (tänapäeva Suurbritannia)
Vanemad	Henry VIII Anne Boleyn
Sugulased	Tudorid
Elukoht	Westminster Abbey (viimne puhkepaik)
Autogramm

Elizabeth I (7. september 1533, Greenwich – 24. märts 1603, Richmond Londoni lähedal) oli Inglismaa ja Iirimaa viimane Tudorite soost monarh, kuninganna 17. novembrist 1558 surmani 1603. aastal. Teda on nimetatud ka neitsikuningannaks (The Virgin Queen), sest ta ei abiellunud kunagi. Elizabeth I oli kuningas Henry VIII ja Anne Boleyni tütar ning Mary I ja Edward VI poolõde. Tema ajal muutus Inglismaa võimsaks mere- ja koloniaalriigiks ning kujunes lõplikult välja anglikaani kirik.

Elizabethi hüüdnimede seas olid ka Gloriana ja Hea Kuninganna Bess. Ta oli Tudorite dünastia viies ja viimane valitseja. Kuna ta oli Henry VIII tütar, sündis ta printsessina, ent tema ema Anne Boleyn hukati kaks ja pool aastat pärast tema sündi ning Elizabeth kuulutati vallaslapseks. Tema poolvend Edward VI pärandas krooni leedi Jane Greyle, jättes õed pärilusjärjekorrast välja. Tema testament jäeti siiski kõrvale, Jane Grey hukati ning 1558. aastal astus Elizabeth troonile katoliikliku Mary I järel, kelle valitsusajal oli ta ligi aasta vältel vangistatud, kahtlustatuna protestantlike mässajate toetamises.

Elizabeth asus valitsema heade nõuannete toel,^[1] ja ta sõltus suuresti oma nõunikest, keda juhtis William Cecil, parun Burghley. Üks tema esimesi tegusid kuningannana oli toetada Inglise protestantliku kiriku rajamist. Elizabethi kirikukokkulepe püsis kogu tema valitsusaja ning sellest kujunes tänapäevane anglikaani kirik. Oodati, et Elizabeth abielluks, kuid vaatamata parlamendi korduvatele palvetele ning arvukatele kosimiskatsetele seda ei juhtunud. Selle põhjuste üle on palju vaieldud. Vanemaks kasvades sai Elizabeth oma neitsilikkuse poolest kuulsaks ning tema ümber kujunes kultus, mis leidis väljenduse tollases kunstis ja kirjanduses.

Valitsemises oli Elizabeth mõõdukam kui ta isa ja õde-vend.^[2] Üks tema motosid oli "video et taceo" ("ma näen ega ütle midagi").^[3] See strateegia, mida tema nõunikud kannatamatusega jälgisid, päästis ta mitmest halvast poliitilisest ja abielulisest liidust. Ehkki Elizabeth oli välispoliitikas ettevaatlik ning toetas vaid pooleldi rida ebaefektiivseid, halvasti varustatud sõjaretki Hollandisse, Prantsusmaale ja Iirimaale, sidus Hispaania Võitmatu Armaada purustamine 1588. aastal tema nime igaveseks võiduga, mida sageli peetakse üheks suuremaks Inglismaa ajaloos. 20 valitsusaasta jooksul ülistati teda kui kuldajastu valitsejat ning see kujutelm püsib inglaste seas tänini.

Elizabethi valitsusaega nimetatakse Elizabethi ajastuks. Eelkõige tuntakse seda Inglise draama poolest, mille kuulsaimad esindajad on William Shakespeare ja Christopher Marlowe, ning Inglise meresõitjate poolest, keda esindab näiteks Francis Drake. Mõned ajaloolased on oma hinnangutes siiski vaoshoitumad, kujutades Elizabethi äkilise^[4] ja mõnikord otsustusvõimetu valitsejana,^[5] kel oli rohkem õnne kui ta väärinuks. Valitsusaja lõpupoole kahandas rida majanduslikke ja sõjalisi probleeme tema populaarsust, kuni paljud ta alamad tundsid ta surmast kergendust. Elizabethi tunnustatakse karismaatilise esineja ning kangekaelse ellujääjana ajal, mil valitsus oli kokku varisemas ning naabermaade monarhid seisid silmitsi sisepoliitiliste probleemidega, mis seadsid ohtu nende troonid. Nii juhtus Elizabethi rivaali, Šotimaa kuninganna Maryga, kelle ta lasi 1568. aastal vangistada ning 1587. aastal hukata. Pärast Elizabethi venna ja õe lühikesi valitsusaegu pakkus tema 44 aastat kestnud valitsus kuningriigile teretulnud stabiilsust ning aitas luua rahvuslikku identiteeti.^[2]

Elizabeth ei abiellunud kunagi, kuna see oleks tema riigi võinud allutada abikaasa mõju alla. Elizabethi kätt palusid Rootsi kuningas Erik XIV, Hispaania kuningas Felipe II, kes oli olnud abielus tema õe Maryga, Prantsusmaa kuninga Henri II poeg Anjou hertsog François ja paljud teised, sealhulgas ka tema eluaegne sümpaatia Robert Dudley. Omaette küsimus on, kas Elizabeth jäi ka tegelikult neitsikuningannaks, sest tihti on oletatud, et vähemalt Robert Dudley võis ta armuke olla. Lapsi tal igal juhul ei sündinud.

Trooni pärandas Elizabeth oma kaugele sugulasele, Šotimaa kuningale James VI-le, Mary Stuarti pojale, kes sai Inglismaa troonile James I nime all.

Elizabeth I, neitsiliku kuninganna järgi on nimetatud Inglismaa asumaa ja pärastine USA osariik Virginia.