Enesetsensuur

Enesetsensuur on omaenese teoste (nt blogi, raamatu, filmi) või muu eneseväljenduse tsenseerimine kartusest või soovimatusest riivata kellegi tundeid või eelistusi (tõelisi või näivaid) ilma otsese avaliku surveta konkreetse osapoole või võimuorgani poolt. Enesetsensuuri kasutavad sageli filmitegijad, kirjastajad, ajakirjanikud, kirjanikud ja muud laadi loojad, samuti sotsiaalmeedia kasutajad.

Autoritaarsetes riikides võivad kunstiteoste autorid eemaldada materjali, mida valitsus võiks pidada ebasoovitavaks, hirmust võimuorganite sanktsioonide eest. Pluralistlikes kapitalistlikes riikides võidakse rakendada enesetsensuuri kartusest mõjukate huvigruppide või repressiivse kohtusüsteemi ees.

Enesetsensuuri võivad esile kutsuda ka turu ootused. Näiteks võib ajakirja toimetaja vältida teadlikult või alateadlikult teemasid, mis vihastaksid reklaamiostjaid, tellijaid või omanikke, et kaitsta oma töökohta otseselt (hirmust vallandamise ees) või kaudselt (uskudes, et ajakirja ostetaks rohkem, kui see kedagi ei solvaks). Seda nimetatakse "pehmeks tsensuuriks".