Eos

See artikkel räägib bioloogiamõistest; vanakreeka jumalanna kohta vaata artiklit Eos (jumalanna). Muude tähenduste kohta vaata EOS.

Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi aja jooksul. Eosed moodustavad tähtsa etapi paljude bakterite, taimede, vetikate, seente ja mõnede algloomade elutsüklist^[1]. Eose ja seemne kui põhimõtteliselt sama funktsionaalsusega struktuuride peamine erinevus on selles, et võrreldes seemnega on eoses toitainete varu uuele sellest kujunevale organismile tühine. Eosed on tavaliselt haploidsed ja ainuraksed ning neid toodetakse meioosi käigus sporofüütides asuvates spetsiaalsetes organites e eoslates e eospesades e sporangiumites. Kui tingimused on sobivad, areneb eos mitootilise paljunemisega uueks organismiks, moodustades hulkrakse gametofüüdi. Viimane omakorda toodab gametangiumites sugurakke e gameete. Kahe gameedi liitumisel hakkab arenema järjekordne sporofüüt ja sellega saab täis üks elutsükkel.^[2] Sellise elutsükli puhul toimub organismi haploidse ja diploidse faasi vaheldumine. Mitmed seened toodavad eoseid mitootilise rakujagunemise käigus (selliseid eoseid nimetatakse mitospoorideks) ja nende abil toimub mitteseksuaalne paljunemine. Mitmed sõnajalaliigid, eriti need, kes on kohastunud kuivadele tingimustele, toodavad diploidseid eoseid. Sellist mitteseksuaalse paljunemise vormi nimetatakse apogaamiaks ja see on apomiksise üks vorme. Eosed on mitteseksuaalse paljunemise vahendid, sest iga eos areneb uueks organismiks. Gameedid, erinevalt eostest, on sugulise paljunemise vahendid, sest uueks organismiks arenemiseks peavad enne kaks gameeti ühinema.