Back Spesiale relatiwiteit Afrikaans Spezielle Relativitätstheorie ALS ልዩ አንጻራዊነት Amharic Relatividat especial AN النسبية الخاصة Arabic نسبيه خاصه ARZ বিশেষ আপেক্ষিকতাবাদ তত্ত্ব Assamese Teoría de la relatividá especial AST Xüsusi nisbilik nəzəriyyəsi Azerbaijani اؤزل نیسبیت AZB
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Erirelatiivsusteooria käsitleb kehade ja väljade liikumisi ruumis ja ajas. Ta laiendab mehaanika Galilei relatiivsusprintsiibi erirelatiivsusprintsiibiks. Erirelatiivsusprintsiibi alusel ei ole ainult mehaanika seadustel, vaid kõigil füüsikaseadustel kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugune kuju. Kuna printsiip kehtib ka elektrodünaamika seaduste korral, on valguse kiirusel vaakumis kõigis inertsiaalsüsteemides sama suurusega. Seega järeldub relatiivsusprintsiibist, et pikkused ja kestused sõltuvad vaatleja liikumisolekust ja tegelikkuses absoluutset ruumi ja absoluutset aega ei leidu. Aega ja ruumi saab selle tõttu vaadelda ühtse aegruumina. Erirelatiivsusteooria teine oluline järeldus on massi ja energia ekvivalentsus. Erirelatiivsusteooria käsitletakse kiiruste kõrval ka kiirendusi.
Erirelatiivsusteooria alguseks loetakse artiklit "Zur Elektrodynamik bewegter Körper",[1] mille Albert Einstein avaldas 1905. aastal pärast Hendrik Antoon Lorentzi ja Henri Poincaré eeltöid. Et teooria kirjeldab üksteise suhtes liikuvaid taustsüsteeme ning kestuste ja pikkuste relatiivsust, hakati seda varsti nimetama 'relatiivsusteooriaks. Kui Einstein 1915. aastal avaldas üldrelatiivsusteooria (lõpetatud 1916), nimetas Einstein varasema teooria erirelatiivsusteooriaks. Tänapäeval mõeldakse relatiivsusteooria all erirelatiivsusteooriat ja üldrelatiivsusteooriat koos. Viimane gravitatsiooni olemust, taandades selle aegruumi kõverusele.
Erirelatiivsusteooria andis seletuse Michelsoni-Morley eksperimendile.
- ↑ Albert Einstein. Zur Elektrodynamik bewegter Körper. – Annalen der Physik und Chemie, 1905, 17, lk 891–921. Faksiimile.