Back Elektriese resistiwiteit Afrikaans مقاومية Arabic Resistividá AST Удзельнае электрычнае супраціўленне Byelorussian Специфично електрическо съпротивление Bulgarian Resistivitat Catalan Rezistivita Czech Пайлавла электро хирĕçтăру CV Gwrthedd Welsh Elektrisk resistivitet Danish
| Suuruse nimi | Eritakistus |
| Suuruse tähis | ρ (kreeka täht roo) |
| SI ühiku nimi | oom•meeter |
| SI ühiku tähis | Ω•m |
Eritakistus ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust. Eritakistus sõltub aine keemilisest koostisest ja struktuurist ehk aatomite paiknemise viisist. Metallide eritakistus on tingitud elektronide põrkumisest metalli kristallistruuriga (põrkumiste arv sõltub ka temperatuurist), samuti kristallivõre defektidest ja võõrainete aatomite sisaldusest.
Aine (materjali) eritakistust defineeritakse ühikulise pikkuse ja ristlõike pindalaga keha elektritakistusena. SI pikkuse ühik on meeter (m), pindala ühik ruutmeeter (m2) ja takistuse ühik oom (Ω). Seega on aine eritakistus 1 m pikkuse ja 1 m2 suuruse ristlõike pindalaga keha takistus oomides. Selle määratluse kohaselt saame ühikuks Ω • m2/m ehk (pärast taandamist) Ω•m, s.o oom-meeter.
Metallide korral kasutatakse sageli eritakistuse ühikut Ω • mm2/m, kusjuures 1 Ω • mm2/m = 1•10‒6 Ω•m = 1 µΩ•m. Materjali eritakistus võrdub siis sellest materjalist 1 m pikkuse ja 1 mm2 ristlõikega juhtme takistusega (näiteks vase puhul 0,0178 Ω).