 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2024) |
Estonia on laulu- ja mänguselts, mis on asutatud 1865. aastal.[1] 1940. aastal seltsi tegevus lõppes. Selts taasasutati 1990[1].
1865. aasta 7. oktoobril tulid kaupmehest Revalia lauluseltsi asutajaliikme Juhan Trummeri korterisse Viru uulitsas kokku tema sõbrad: magistraadi teenrid Georg Koppel ja Aug. Ed. Adamson, gümnaasiumi teener G. Winter, rätsepad J. London, J. Mühlbach ja Aleksander Rode, kammerteener G. Poldenberg, treial C. Johannson ja pärastine köster Johannes Carl Assmuth. Nad otsustasid asutada Eesti lauluseltsi, kuid leidsid aga, et koosolijate praegune arv oli selleks liiga väike ja sellepärast otsustati suurem koosolek kokku kutsuda. 10. oktoobril 1865. tulid J. Trununeri korterisse kottu 17 meest, peaasjalikult käsitöölised, väikekaupmehed ja magistraadi teenrid ja otsustati ühel häälel asutada selts, mis pidi nime kandma «Lauluselts Estoonia", 17. oktoobril valiti seltsi esimene juhatus, nimelt: Georg Koppel esimeheks ja kirjatoimetajaks, Johann Trummler kassahoidjaks ja teisteks juhatusliikmeteks Jakob Lilienberg ja Aleksander Rode[2]. Seltsi koorijuhiks paluti asuda Toomvaestekooli juhataja abi Treul ja seejärel 1866. aastast linnateatri muusikant Eduard Bergmann. 1867. aastal sai seltsi presidendiks Roman von Antropoff.
Selts osales 1869. aasta I üldlaulupeol, kus seltsi 10 lauljaga meeskoor Eduard Bergmanni juhatusel pälvis lauluvõistlusel I järgu diplomi[1].[3]
1871. aastal loodi seltsi juurde näitetrupp.
Seltsi eestvedamisel rajati 1906. aastal Estonia teater ning 1913. aastal Estonia teatri- ja kontserdihoone[1].
Estonia selts korraldas kahasse seltsiga Lootus 1896. aasta VI ja üksinda 1910. aasta VII üldlaulupeo[1]. 1918. aastal oli Estonia seltsi esimees Jaan Linnamägi.
2023. aasta mais ilmus seltsi ajaloost raamat. Seda aitas rahastada Kultuurne Motobande.[4]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaEEon ilma tekstita. - ↑ Joh. Lepa: "Estonia" selts 1865 - 1925. 1.", Postimees, nr. 315, 20. november 1925, lk. 4
- ↑ Heinrich Rosenthal: Kulturbestrebungen des estnischen Volkes während eines Menschenalters (1869-1900), Reval: Cordes & Schenk, 1912, lk. 72
- ↑ Tsäro-Mirme, Kairit (5. august 2023). "Eesti tuntud meelelahutajad veetsid puhkuse koos: matkal valitseb valgustatud monarhia, demokraatiat sel reisil ei tunta". Kroonika. Vaadatud 5. augustil 2023.