See artikkel räägib võrguentsüklopeediast. Samanimelise raamatu kohta Johann Christoph Brotze Eesti-ainelistest joonistustest loe artiklit Estonica (Brotze); Heinrich Tiidermanni samanimelise fotoalbumi kohta loe artiklit Estonica (Tiidermann); raamatukogunduse mõiste kohta vaata artiklit Estonica (raamatukogundus). |
Estonica oli Eesti Instituudi koostatud Eesti-teemaline võrguentsüklopeedia, mis sai alguse 2000. aastal.[1]
Estonica tekstide autorid on oma ala asjatundjad, kasutatakse ka arhiivimaterjale ja kutseliste fotograafide fotosid.[1] Tekstid avaldatakse litsentsi Creative Commonsi Attribution-Share Alike-Noncommercial alusel, mis võimaldab neid kasutada kõigeks peale otseselt ärilise otstarbe, kui seejuures täidetakse viitamiskohustust.[2]
Entsüklopeedia koosnes kahest tasandist: 1) pikemad põhiartiklid seitsmest valdkonnast – ajalugu, ühiskond, kultuur, riik, majandus, haridus ja teadus ning loodus; 2) lühemad märksõnaartiklid, mille hulka kuulub nii mõisteseletusi ja isikuartikleid kui ka pikemaid teemakäsitlusi. Märksõnaartiklitega on kõige tihedamalt kaetud Eesti 20. sajandi ajalugu.[1] Estonica kogumaht on umbes 800 standardlehekülge. Artiklid on avaldatud peamiselt eesti ja inglise, kuid osalt ka vene keeles,[3] 2002. aastal käivitati Ungaris ungarikeelne versioon. 2003. aastal tehti Estonica lehekülgedele ligi 17 000 pöördumist päevas.[4]
Estonica loomist ja arendust on toetanud Tiigrihüppe Sihtasutus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Hasartmängumaksu Nõukogu, Rootsi suursaatkond, Haridus- ja Teadusministeerium, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Kultuuriministeerium ning Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond.[2]
Entsüklopeedia Estonica projektijuht oli Liana Roosmaa.[5]