Euroopa piison | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Imetajad Mammalia |
Selts |
Sõralised Artiodactyla |
Sugukond |
Veislased Bovidae |
Perekond |
Piison Bison |
Liik |
Euroopa piison |
Binaarne nimetus | |
Bison bonasus Linnaeus, 1758 | |
Euroopa piisoni levila |
Euroopa piison ehk pürg (omastav pürja) (Bison bonasus) on veislaste sugukonda kuuluv imetaja, kes on Eestis loodusliku liigina välja surnud.
Jääajajärgsest soojaperioodist pole Euroopa piisoni luid Eestist teada ning seetõttu arvatakse, et see liik saabus esmalt Lõuna-Eestisse pehmema subatlantilise kliimaperioodi teise poole alguses, mis kestis aastatel 100–1100.[2]. Samad kliimatingimused lubasid Eestisse keskaegse väikese jääajani naasta ka metssigadel, metskitsedel ja hirvedel. Esimesest aastatuhandest pärit Euroopa piisoni luid on leitud Rõngust. Leedus ja Lätis oli Euroopa piisonit subatlantilisel perioodil arvukalt, sügavama lumikattega Eestis oli neid ilmselt vähem, peamiselt Lõuna-Eesti metsades.[3] Tõenäoliselt erines Euroopa piisoni elukeskkond tollal Eestis tavalisema tarva omast. Tarvas eelistas lagedamaid rohumaid jõgede luhtadel ja lagendikel, Euroopa piison aga võis toituda metsas.[2] Eestis ja Lätis pole Euroopa piisoni luid keskajast enam teada, mil Euroopa piison arvatavasti üleküttimise ja kliimamuutuse koosmõjul lõplikult välja suri.
Eestis pole Euroopa piisonit loodusesse reintrodutseeritud, samuti ei ole Euroopa piison siia looduslikult taaslevinud. Euroopa piisoneid on Eestis võimalik näha Tallinna Loomaaias ja Elistvere loomapargis. Virumaal Põlulas eraomanduses oleva karja näol on tegemist ameerika piisonitega.[4]
Pürjad on kitsama kerega kui ameerika piisonid.[5]
Euroopa piison on Poola ja Valgevene rahvusloom.