Eutanaasia

 See artikkel räägib inimese halastussurmast; teiste loomade suremisabi kohta vaata artiklit Loomade eutanaasia

Abistatud eutanaasia (tumesinine) ja passiivne eutanaasia (helesinine) on lubatud pea kõikides lääne ja põhja Euroopa liikmesriikides.
Austraalias aastatel 1995–1997 kasutusel olnud nn eutanaasiamasin, mis süstis inimesele pärast arvutis mitmetele küsimustele vastamist surmava lahuse

Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva haige elu lõpetamisega.[1] Eutanaasia (kr eu + thanatos = hea + surm) tähendab surma saabumise tahtlikku kiirendamist valu ja muude kannatuste vältimiseks. Seda tehakse inimese huvides ja otsus põhineb tema enese põhjendatud soovil.[2]

Eutanaasia pooldajad nimetavad eutanaasiat „väärikaks surmaks“ kannatavale inimesele.[3]

Eutanaasias kasutatakse peamiselt barbituraatide gruppi kuuluvaid ravimeid, st kesknärvisüsteemi depressante, mida manustatakse seaduste järgi.

  1. "Meditsiinisõnastik" 195:2004.
  2. "Bioeetikud vaidlevad elu ja surma üle | ajakiri.ut.ee". www.ajakiri.ut.ee. Vaadatud 9. juunil 2024.
  3. Wiesen, G (27. september 2019). "What is Active Euthanasia? WiseGEEK". Vaadatud 09.10.2019.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy