 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Evangeelne luterlik kirik Eestis on artikkel evangeelse luterliku kiriku ajaloost praeguse Eesti alal. Tänapäeval Eestis tegutsevast kirikust vaata artiklist Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.
Usupuhastuse ehk reformatsiooni tulemusena moodustunud usutunnistused jaotasid läänekristliku Euroopa neljaks suuremaks osaks: rooma-katoliiklikuks, luterlikuks, kalvinistlikuks ja anglikaani kirikuruumiks. Luterlik kirik kujunes Eesti suurimaks konfessiooniks pärast reformatsiooni jõudmist maale 16. sajandi 20. aastatel ja luterlikud kogudused tekkisid Eestis reformatsiooni käigus Eesti katoliiklikest kogudustest aastatel 1523–1532. Luterlik ruum hõlmas varauusajal osa Saksa aladest, samuti Taani, Norra, Rootsi, Soome ja Kuramaa, lõplikult ka alates Rootsi võimu kehtestamisest ka Eesti- ja Liivimaa.
Reformatsiooni käigus tekkinud eestikeelse usuõpetuse vajadustest lähtudes koostati esimesed eestikeelsed luterlikud katekismused: Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Johann Koelli tõlgitud eestikeelne Wanradti ja Koelli katekismus 1535. aastal ja Tartu Jaani koguduse kaplani Franz Witte tõlgitud Lutheri katekismus, mis trükiti Lübeckis kas 1553. või 1554. aastal.
