Fennoskandia kilp ehk Balti kilp on kilp Põhja-Euroopas.
Fennoskandia kilbil asuvad täielikult Soome ning osaliselt Rootsi, Norra ja Venemaa.
Fennoskandia kilp on osa Ida-Euroopa kraatonist.
Aastal 1992 (Kyōtos 24–28. august) langetas Commission for the Geological Map of the World soovitusliku otsuse nimetada seda kilpi Fennoskandia kilbiks.[1] Varem on teda nimetatud nii Fennoskandia kui ka Balti kilbiks. Termini "Fennoskandia kilp" võttis 1909. aastal kasutusele soome geoloog Wilhelm Ramsay.[2]
Kilbil avanevad eelkõige Arhaikumi ja Proterosoikumi, kuid piiratud ulatuses ka Fanerosoikumi kivimid. Suur osa kilbist on moodustunud Svekofenni orogeneesis (Paleoproterosoikumis). Orogeneesi käigus konsolideerunud vastavat maakoore osa nimetatakse Svekofenni kompleksiks.
Kilbi kivimiline koostis on mitmekesine. Levinud on mitut liiki moondekivimid ning neid lõikavad arvukad intrusioonid.
Samasugused kivimid, mis paljanduvad Fennoskandias, moodustavad ka Eesti aluskorra, mis on setenditega kaetud.
Kilbi ehituse kohta on saadud täiendavaid andmeid Koola ülisügava puuraugu abil.