Flandria krahvkond

See artikkel vajab toimetamist. (September 2014) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Flandria krahvkond Graafschap Vlaanderen 862–1795
Lipp Vapp
Flandria krahvkond 1350. aastal Madalmaade ja Saksa-Rooma riigi suhtes. Krahvkond paiknes seal, kus Prantsusmaa ja Saksa-Rooma riigi vaheline piir kohtus Põhjamerega
Valitsusvorm	feodaalmonarhia
Osa	Saksa-Rooma riigist
Pealinn	Brugge, hiljem Gent ja Lille

Flandria krahvkond (hollandi Graafschap Vlaanderen, prantsuse Comté de Flandre) oli ajalooline territoorium Madalmaades. Alates 862. aastast olid Flandria krahvid üks algsest kaheteistkümnest Prantsusmaa kuningriigi vasallist. Sajandeid moodustasid nende valdused ümber Genti, Brugge ja Ieperi linna ühe Euroopa jõukama piirkonna.

1477. aastani paiknes Prantsuse süseräänsuse alune ala Schelde jõest läänes ja seda kutsuti "Kuninglik Flandria" (hollandi Kroon-Vlaanderen, prantsuse Flandre royale). Peale selle valdasid Flandria krahvid 11. sajandist ka maad jõest idas Saksa-Rooma riigi läänina; ala kutsuti "Keiserlik Flandria" (Rijks-Vlaanderen või Flandre impériale). Osana Burgundia Madalmaadest aastast 1384 läks krahvkond pärast Madridi rahu aastal 1526 ja Daamide rahu 1529. aastal lõpuks Prantsuse võimu alt keiserliku kontrolli alla.

1795. aastal liidendati Austria Madalmaade territoorium Prantsusmaa Esimese Vabariigi poolt ja läks aastal 1815 äsja loodud Madalmaade ühendkuningriigile. Endine Flandria krahvkond, peale Prantsuse Flandria, on ainus keskaegse Prantsuse kuningriigi osa, mis ei ole tänapäeva Prantsusmaa osa.