Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit.
Enamasti on tegemist settekivimiga, ning kivimiks peetakse seda reeglina siis, kui selle P2O5 sisaldus on üle 15–20%.
Fosforiidilademed on tekkinud enamasti organismide mere põhja settinud jäänustest. Näiteks Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide kodadest. Lingulaadid olid lukuta brahhiopoodid, kes ehitavad oma koja apatiidist. Need olid karbisarnased loomad, kes elasid madalas šelfimeres.
Euroopa Liit on kuulutanud fosforiidi strateegiliseks tooraineks.[1]
Fosforiit on tähtis maavara, mida leidub ka Eestis. Eestis seda 2023. aasta seisuga ei kaevandata veel.[2]