Francis Bacon

See artikkel on filosoofist ja riigimehest; vaata ka artikleid Francis Bacon (kunstnik), Francis Bacon (arheoloog) ja Roger Bacon

Francis Bacon
Inglismaa kõrge lordkantsler
Ametiaeg 1617–1621
Eelnev	Thomas Egerton
Järgnev	Ametikoht kaotati
Inglismaa ja Walesi peaprokurör
Ametiaeg 1613–1617
Eelnev	Sir Henry Hobart
Järgnev	Henry Yelverton
Inglismaa parlamendi liige
Ametiaeg 1581–1621
Eelnev	Francis Kinwellmarsh Robert Doyly
Järgnev	Robert Naunton Barnabas Gooch
Isikuandmed
Sünniaeg	22. jaanuar 1561 Strand, London, Inglismaa
Surmaaeg	9. aprill 1626 Highgate, Middlesex, Inglismaa
Rahvus	inglane
Alma mater	Trinity College (Cambridge) Poitiers' ülikool
Autogramm

Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. või 21. jaanuar 1561 – 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees, esseist ja polühistor.

Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. 23-aastaselt sai ta parlamendiliikmeks, lootes poliitilisele karjäärile. Bacon sai tuntuks juristina mitmes kuulsas kohtuasjas. Bacon ei saavutanud kuninganna Elizabeth I soosingut, kuid kuningas James I valitsemisajal õnnestus tal saada suurpitsati hoidjaks (1617) ja lordkantsleriks (1618). Õigusfilosoofina propageeris Bacon tingimusteta kohustust suverääni ees.

Filosoofina püüdis Bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe.

Bacon kirjutas üle 30 filosoofilise töö ning palju raamatuid ja esseesid õigusteadusest, ajaloost ja muudel teemadel. Eriti populaarsed on tema "Esseed" (1597–1625). Teine tähtsam filosoofiline teos on "The Advancement of Learning" (1605).

Bacon on kirjutanud ka utoopia "Uus Atlantis" (1627, eesti keeles 2004).

Teoses "Novum Organum" esitas ta teadmiste ümberkorraldamise plaani.

Uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana töötas ta välja keeruka induktsionistliku teaduse metodoloogia, mida nimetatakse Baconi meetodiks.