Francis Crick | |
---|---|
Francis Crick (1995) | |
Sündinud |
8. juuni 1916 Weston Favell, Northamptonshire |
Surnud |
28. juuli 2004 (88-aastaselt) San Diego, California |
Alma mater |
University College London Cambridge'i Ülikool |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad |
füüsika molekulaarbioloogia |
Tunnustus | Nobeli meditsiiniauhind (1962) |
Autogramm | |
Francis Harry Compton Crick (8. juuni 1916 Weston Favell, Northamptonshire – 28. juuli 2004 San Diego, California) oli Briti molekulaarbioloog ja füüsik, üks DNA struktuuri kindlakstegijatest, kes pälvis koos James Watsoni ja Maurice Wilkinsiga 1962. aastal Nobeli meditsiiniauhinna.
Juba väga noorelt oli Crick huvitatud teadusest ja luges teadusraamatuid. Esimesi teaduskatseid hakkas ta tegema kodus kümneaastaselt. Keskkoolis oli ta keskendunud reaalainetele. Ta lõpetas Londoni Ülikooli füüsika erialal 21-aastaselt. Doktoritööd alustas 1937. aastal, see aga katkes seoses Teise maailmasõjaga (laborit tabas pomm).
Sõja ajal oli ta üks Briti mereväe jaoks magnet- ja akustiliste meremiinide väljatöötajaid. 1947. aastal asus Crick õppima Cambridge'i Strangewaysi laboris bioloogiat ja 1949. aastal liitus ta teadlasena Meditsiiniuuringute Nõukogu töörühmaga Cambridge'i Ülikooli Cavendishi laboratooriumis, uurides röntgenikiirte murdumist. Doktoritöö lõpetas Crick 1954. aastal.
1957. aastal võttis ta kasutusele ka tänapäeval kasutatava mõiste "molekulaarbioloogia tsentraalne dogma". See on tõdemus, et DNA informatsioon, mis on liikunud RNA molekulilt valkudeni, ei saa tagasi liikuda valkudest RNA-le ja DNA-le.
Ta kirjutas ka neli raamatut.