Frank Burnet | |
---|---|
Sündinud |
3. september 1899 Traralgon, Victoria, Austraalia |
Surnud |
31. august 1985 (85-aastaselt) Port Fairy, Victoria, Austraalia |
Alma mater |
Melbourne'i Ülikool Londoni Ülikool |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | viroloogia |
Tuntumad tööd | immuuntaluvus |
Tunnustus |
Kuninglik medal (1947) Albert Laskeri auhind (1952) Copley medal (1959) Nobeli meditsiiniauhind (1960) |
Sir Frank Macfarlane Burnet (3. september 1899 – 31. august 1985) oli Austraalia viroloog.
Burnet lõpetas 1924. aastal Melbourne'i Ülikooli meditsiini erialal ja sai 1928. aastal doktorikraadi Londoni Ülikoolist. Pärast ülikooli lõpetamist asus ta tööle Walter ja Eliza Halli meditsiiniuuringute instituuti ning oli aastatel 1944–1965 instituudi direktor. 1965. aastast kuni pensionileminekuni 1978. aastal töötas ta Melbourne'i Ülikoolis.[1]
Burnet andis suure panuse mikrobioloogiasse ja immunoloogiasse. Mikrobioloogias avastas Burnet Q-palaviku ja psitakoosi haigusetekitajad, töötas välja gripiviiruse eraldamise, kultiveerimise ja avastamise analüüsid ja tõestas, et müksomatoosi viirus ei kandu üle inimestele. Burneti väljatöötatud gripiviiruse paljundamise meetod on tänapäeval endiselt kasutusel gripivaktsiinide tootmisel. Burnet avastas koos Peter Medawariga immuuntaluvuse ja sai koos Medawariga 1960. aastal Nobeli meditsiiniauhinna.[2]
Burnetit peetakse Austraalia olulisimaks teadlaseks.[3] 1951. aastal löödi ta rüütliks ning 1978. aastal sai ta Austraalia Ordu rüütliks.[4] Lisaks Nobeli auhinnale sai Burnet Laskeri auhinna, Copley medali ning oli mitme ülikooli audoktor.
<ref>
-silt. Viide nimega Science
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Nobel
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Society
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Scientists
on ilma tekstita.