Frans Timmermans | |
---|---|
Frans Timmermans (2023) | |
Euroopa Komisjoni kliimavolinik ja juhtiv asepresident | |
Ametiaeg 1. detsember 2019 – 22. august 2023 | |
Eelnev | Miguel Arias Cañete |
Järgnev | Maroš Šefčovič |
Euroopa Komisjoni parema seadusloome, institutsioonidevahelise koostöö, õigusriigi ja põhiõiguste esimene asepresident | |
Ametiaeg 1. november 2014 – 30. november 2019 | |
Eelnev | Catherine Ashton |
Madalmaade välisminister | |
Ametiaeg 5. november 2012 – 17. oktoober 2014 | |
Eelnev | Uri Rosenthal |
Järgnev | Bert Koenders |
Madalmaade Euroopa asjade minister | |
Ametiaeg 22. veebruar 2007 – 23. veebruar 2010 | |
Eelnev | Atzo Nicolaï |
Järgnev | Ben Knapen |
Isikuandmed | |
Sünninimi | Franciscus Cornelis Gerardus Maria Timmermans |
Sünniaeg |
5. mai 1961 Maastricht |
Abikaasa | Irene Timmermans |
Lapsed | 4 |
Alma mater | Radboud' ülikool, Nancy 2. ülikool |
Franciscus Cornelis Gerardus Maria "Frans" Timmermans (sündinud 6. mail 1961 Maastrichtis) on Madalmaade ja Euroopa Liidu poliitik ja diplomaat.
Ta oli aastatel 2007–2010 Madalmaade Euroopa asjade minister ja aastatel 2012–2014 Madalmaade välisminister.[1]
1. novembrist 2014 kuni 30. novembrini 2019 oli ta Euroopa Komisjonis Junckeri komisjoni esimene asepresident, vastutades parema seadusloome, institutsioonidevahelise koostöö, õigusriigi ja põhiõiguste küsimuste eest.[1]
Alates 1. detsembrist 2019 kuni 22. augustini 2023 oli ta von der Leyeni komisjoni üks kolmest juhtivast asepresidendist, juhtides volinikerühma, mis vastutab Euroopa rohelise kokkuleppe eest. Ta lahkus volinikukohalt, et kandideerida 22. novembril 2023 Madalmaade valimistel. Ta oli kahest parteist koosneva tugeva vasaktiiva peakandidaat, võimalik tulevane Madalmaade peaminister. Tema ülesanded Euroopa Komisjonis võttis üle Maroš Šefčovič. Euroopa Komisjoni uueks volinikukandidaadiks nimetasid Madalmaad Timmermansi asemel Madalmaade senise välisministri Wopke Hoekstra.[2][3]