Friedrich August Saebelmann (26. september 1851 Karksi – 22. veebruar / 7. märts 1911 Paistu) oli eesti helilooja, koorijuht, organist ja pedagoog.
Saebelmann oli üks esimesi Eesti muusikaharidusega heliloojaid. 1871. aastal lõpetas ta Valgas Cimze seminari. Seejärel töötas kooliõpetajana Peterburis ja õppis 1874–1875 ühe aasta Peterburi konservatooriumis professor Karl van Arcki klaveriklassis.
1875. aastal naasis Eestisse. Friedrich August Saebelmann ja vend Aleksander Kunileid elasid ja töötasid Paistus sealses kihelkonnakoolis eri aegadel õpetajatena. Aleksander Kunileid aastatel 1865–1868 ning Friedrich August Saebelmann aastatel 1880–1911 kuni surmani. Saebelmann töötas ka Paistu kiriku organistina, esines kontsertidel ja oli aktiivne seltskonnategelane.[1]
Saebelmanni loomingust on säilinud saksa romantikute ja liedertafel-stiili eeskujul loodud paarkümmend koorilaulu ning mõned klaverisaatega soololaulud.
Saebelmanni tuntuim teos on rahvusliku ärkamise koorilaul "Kaunimad laulud", mis sageli esineb ka üldlaulupidude kavas. Saebelmanni loomingusse kuuluvad veel "Palve", "Ellerhein", "Jahilaul", "Su priiuse nad olid matnud" ja "Ema süda".
Tema poeg oli Eesti sõjaväelane ja politseinik Harry Saemets.
- ↑ Nõukogude Eesti muusika. Artiklite kogumik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.