Friedrich Paulus

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Friedrich Paulus
Sünniaeg	23. september, 1890 Breitenau, Hessen-Nassau
Surmaaeg	1. veebruar, 1957 Dresden, Saksamaa
Teenistus	Saksamaa 1910 - 1943
Auaste	Kindralfeldmarssal
Autasud	Raudristi Rüütlirist tammelehtedega

Friedrich Wilhelm Ernst Paulus (23. september 1890 – 1. veebruar 1957) oli ohvitser Saksamaa relvajõududes aastatel 1910 kuni 1943.

Ta on tuntuks saanud eelkõige Saksa 6. armee juhtimisega Stalingradi lahingus. Lahing lõppes Saksa vägede kohutava lüüasaamisega. 8. jaanuaril keelas Adolf Hitler Paulusel alistuda ja käskis tal Stalingradi viimase meheni kaitsta.

25. jaanuaril keelas Hitler jällegi Paulusel alistuda, 30. jaanuaril, kui Paulus teatas, et ta ei suuda enam oma vägesid juhtida, ülendas Hitler mitmeid tema ohvitsere. Pauluse ise ülendas Hitler kindralfeldmarssaliks, kuna tolle ajani ei olnud ükski Saksamaa või Preisimaa kindralfeldmarssal alistunud. Hitler lootis ka, et Paulus valib viimases hädas pigem enesetapu kui alistumise.

Sellest hoolimata alistus Paulus järgmisel päeval. See viis Hitleri raevu ning ta lubas enam mitte kunagi kedagi teist kindralfeldmarssaliks ülendada (kuigi ta veel kahe sõja-aasta jooksul andis välja seitse ülendust. Hitler ütles ka: "Rahuaja Saksamaal sooritasid 18-20 tuhat inimest aastas enesetapu, kuigi ei olnud sellises olukorras. See mees aga näeb 50-60 tuhat oma sõdurit end vapralt kaitstes suremas. Kuidas ta julges alistuda bolševikele?!"

Katoliiklasena ei pooldanud Paulus enesetappu. Vangistuse ajal ütles ta NKVD-le ülekuulamisel: "Mul ei ole mingit soovi ennast selle Böömi kaprali (Hitleri) pärast tulistada." Üks teine tema kindralitest ütles NKVD-le, et ülendusest teada saades olevat Paulus öelnud: "See kõlab nagu kutse enesetappu sooritama, kuid tema (Hitleri) heaks ma seda ei tee." Ta ei andestanud Hitlerile 6. armee hülgamist ning esines Nõukogude raadios natsivastase propagandaga.

1953. aastal vabastati Paulus vanglast ja kuni oma surmani elas ta Ida-Saksamaal Dresdenis. Ta maeti Badenisse oma 1949. aastal surnud naise kõrvale, kes polnud teda alates 1942. aastast näinud.