Gelasius II

Gelasius II (Giovanni da Gaeta, ka Giovanni Coniuolo, Giovanni Caetani, Giovanni Gaetani, Giovanni Caetani Crescenzi; 1060 või september 1064 – 29. jaanuar 1119) oli paavst 1118–1119. Ta oli 161. paavst.

Giovanni da Gaeta sündis Gaetas "Chronica Iuliani Petri Toletani" järgi millalgi ajavahemikul pärast 1060 ja enne septembrit 1064. Ta oli Castelmola krahvi Giovanni Coniuolo poeg, teistel andmetel aga Fondi hertsogi Crescenzio poeg.

Ema ja onu õpetasid Giovanni esmalt kodus lugema ning kirjutama. Ta asus poisina (puer oblatus) abt Desideriuse (hilisem paavst Victor III) ajal Monte Cassino kloostrisse, kus õppis tunnustatud õpetlase Alberico juures. Ta sai benediktiini mungaks, sai seejärel 1075. aasta paiku madalamad vaimulikupühitsused ja ordineeriti alamdiakoniks. Ta oskas ladina keelt ning kirjutas mungana pühakute elulugusid ("Vita di Erasmo d'Antiochia", "Vita di Eustachio", "Vita di Ippolito").

Victor III määras Giovanni 1086 kuurias tööle kirjutajana (scrittore). Urbanus II nimetas ta augustis 1088 kantsleriks ja septembris 1088 Santa Maria in Cosmedini kardinaldiakoniks. Saksa-Rooma keiser Heinrich V lasi Giovanni veebruaris 1111 koos Paschalis II-ga kaheks kuuks vangistada, kuni paavst soostus tema nõudmistele järele andma. Giovanni osales 1116 toimunud Lateraani sinodil, kus ta õigustas paavsti tegutsemist Ponte Mammolo privileegi andmisel, mis tagas Heinrich V-le suuremad õigused, kuid mida reformimeelsed vaimulikud pidasid järeleandmiseks.