Generaalstaadid

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Generaalstaadid oli seisuste esinduskogu Prantsusmaal.

Esimest korda kutsus 1302. aastal kokku seisuste esinduskogu ehk generaalstaadid Philippe IV Ilus, vastuolude tõttu Rooma paavstiga, katoliku kiriku maksustamise üle Prantsusmaal. Keskaegsesse seisustekogusse Prantsuse kuninga juures kuulusid esindajad kolmest seisusest, igal seisusel oli vaid üks hääl.

Generaalstaatides, mis tegelesid koos kuningaga uute maksude kehtestamisega, olid esindatud vaimulikud, aadlikud (feodaalid) ja linlased. Kõik seisused kogunesid ja hääletasid eraldi.

Dofään Charles viis läbi generaalstaaditide reformi, kui generaalstaadid nõudsid 4 piiskopist, 12 aadlikust ja 12 linnakodanikust koosneva valitava nõukogu moodustamist kuninga juurde ning kontrolli maksude laekumise ja rahavääringute üle.

Aastal 1614 saadeti generaalstaadid laiali, ainuvõim läks seega kuninga kätte, Prantsusmaal algas absolutismiajastu.