Geopoliitika

Geopoliitika (kr; ka poliitiline geograafia) on poliitiline õpetus maailma mõtestamisest mõjusfääride ehk "suurruumide" mõistetes. Geopoliitika järgi määravad riigi välispoliitikat geograafiline asukoht[1], muud geograagilised mõjurid, riikide liidud, majandussidemed, loodusvarad, topograafia, rahvastik, iseseisev majandusvõimekus jms.

Rudolf Kjellen (1864–1922)

Geopoliitika oma traditsioonilises tähenduses on õpetus, mille kohaselt riigi poliitika ja välispoliitilised suhted on määratud füüsiliste karakteristikute ja ressursside (geograafiline asend, pindala, kliima, topograafia, rahvastik, loodusvarad jne) poolt.[2] Ühtlasi võib geopoliitikat defineerida teadusena, mis käsitleb ja analüüsib koos geograafilisi, ajaloolisi, poliitilisi ja teisi iseseisvaid tegureid, mis mõjutavad riigi strateegilist potentsiaali.[3] Tänapäeva diskursustes kasutatakse geopoliitika mõistet ka vabamalt rahvusvahelise poliitika sünonüümina.[4] Termin võeti kasutusele 20. sajandi alguses rootsi poliitteadlase Rudolf Kjelleni poolt.

  1. Leho Lamus. Geopoliitilise võimutasakaalu maailmakord. Postimees, AK, 11.09.2019
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega WPNcV on ilma tekstita.
  3. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Kuusk2 on ilma tekstita.
  4. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega HhpvQ on ilma tekstita.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by razib.in