Gregorius IX | |
---|---|
Sünninimi | Ugolino dei Conti di Segni |
Valitsemisaja algus | 19. märts 1227 |
Valitsemisaja lõpp | 22. august 1241 |
Eelkäija | Honorius III |
Järeltulija | Coelestinus IV |
Sünnikuupäev | 1145 ja 1170 vahel |
Sünnikoht | Anagni |
Surmakuupäev | 22. august 1241 |
Surmakoht | Rooma |
Gregorius IX (Ugolino dei Conti di Segni või Ugolino de' Conti di Segni, ka Ugo dei Conti di Segni või Ugolino d'Anagni; 1145 ja 1170 vahel Anagni – 22. august 1241 Rooma) oli paavst 1227–1241. Ta oli 178. paavst.
Ugolino dei Conti di Segni sündis Segni krahvi Tristano dei Conti di Segni peres. Samast suguvõsast pärines ka paavst Innocentius III.
Hiljem kasutas tema isapoolne suguvõsa Conti nime, kust pärinesid hilisemad paavstid Aleksander IV ja Innocentius XIII. Mitme genealoogi (näiteks George L. Williamsi) arvates võib Conti suguvõsa olla suguluses Tuscolo (Tusculumi) krahvide suguvõsaga, kust pärinesid paavstid Benedictus VIII, Johannes XIX ja Benedictus IX. Ta võis olla ka paavstide Sergius III, Johannes XI, Johannes XII, Benedictus VII, Hadrianus I ja Hadrianus III sugulane.
Ugolino dei Conti di Segni alustas õpinguid Anagni piiskopkonna koolis, õppis seejärel Bologna ülikoolis kanoonilist õigust ning Pariisi Ülikoolis teoloogiat.
Õpingute järel sai ta paavstlikuks kaplaniks ja Rota Romana audiitoriks. Innocentius III määras ta 1198. aasta detsembris Sant' Eustachio kardinaldiakoniks, ajavahemikul 1198–1202 Rooma Peetri kiriku ülempreestriks ja 1206. aasta mais Ostia kardinalpiiskopiks.
Ta oli legaat Lõuna-Itaalias, kus vahendas kohalike aadlike tüli vaidluses Sitsiilia regentluse üle. Seejärel tegutses ta 1207 koos kardinali Leone Brancaleonega Saksamaal, et lepitada puhkenud võimuvõitluses Philipp ja Otto IV ning vabastada Philipp ekskommunikatsioonist. 1208. aasta juunis määras paavst ta legaadiks Saksamaale, kuid teel sihtkohta Veronas sai ta teada Philippi mõrvamisest ja pöördus tagasi Rooma. Ta tegutses 1208 legaadina Prantsusmaal ja 1209 siirdus taas legaadina Saksamaale, et veenda vürste toetama Saksa kuningana Ottot.
Honorius III määras kardinal dei Conti di Segni lahendama tüli Pisa ja Genova vahel ning 1217 saavutasidki nood kokkuleppe. Legaadi vahendusel sõlmisid 1218 kokkuleppe Milano ja Cremona ning 1219 Bologna ja Pistoia. 1219 sai ta kardinalide kolleegiumi dekaaniks. Ta osales 22. novembril 1220 Friedrich II kroonimisel Saksa-Rooma keisriks ja ulatas talle tseremoonial risti. Ta kutsus 1221 Kesk- ja Ülem-Itaalia aadlikke osalema ristisõjas.
Kardinal dei Conti di Segni oli Dominicuse ja Assisi Franciscuse mõjuvõimas sõber. Temast sai frantsiskaanide kardinal-protektor, ta osales 1219 ordu üldkapiitlil ja aitas koostada ordu reeglistikku. Ta viis 1221 läbi Dominicuse matuseteenistuse. Ta pühitses ka benediktlaste kamaldolesiaani Murano kongregatsiooni kiriku.
Kardinal Ugolino dei Conti di Segni osales kahe paavsti valimistel 1216 ja 1227.