Gvelfid ja gibelliinid

Gvelfid ja gibelliinid (itaalia keeles guelfi e ghibellini) olid omavahel vaenujalal olevad poliitilised rühmitused Itaalia kesk- ja põhjaosas. Gvelfideks nimetati vastavalt paavsti ja gibelliinideks keisri toetajaid.

Paavsti ja Saksa-Rooma riigi vaheline võimuvõitlus algas 1057. aastal investituuritüliga, mille lõpetas 1122. aasta Wormsi konkordaat. Gvelfide ja gibelliinide vaheline võitlus haaras kogu Põhja- ja Kesk-Itaalia Itaalia ja sai sealsete tugevate linnade poliitilise elu teljeks. Gvelfid olid enamasti jõukad kaupmehesuguvõsad, samas kui gibelliinid olid reeglina aadlikest maaomanikud. Gvelfide linnade huvidele oli keiser tavaliselt suuremaks ohuks kui paavst; samas kui gibelliinide linnadele kujutasid keisrist suuremat ohtu paavstiriigi laienemispüüdlused.

Gvelfide ja gibelliinide vastasseis kestis Itaalias 15. sajandini.


From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy