Hargmaisus

Hargmaisus ehk transnatsionaalsus tähendab emigreerumisel piiriüleste sidemete säilitamist oma päritolumaaga.^[1]

Basch (2010) on öelnud, et hargmaisus on protsess, mille käigus migrandid arendavad ja säilitavad "mitmeharulised perekondlikud, majanduslikud, usulised ja poliitilised piiriülesed suhted, ühendades niiviisi oma kodumaa ja asukohamaa."^[2] Faist (2010) on sõnastanud transnatsionaalsuse kui "migrantide kestva sideme hoidmise mõlema riigiga mitte ainult elukohamaa kommuunidega liitudes, vaid ka riigipiire ületavate võrgustike, gruppide ja organisatsioonidega ühinedes."^[3] Portes (1997) on nimetanud hargmaiseteks inimesi, "kellel on kaks elu: nad räägivad kahte keelt, nad tunnevad seotust mõlemas kultuuriruumis, neil on kaks kodu ja nad hoiavad majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi sidemeid mõlema riigiga."^[4]

Hargmaisete tegevuste hulka kuuluvad näiteks raha ülekanded ühest riigist teise, tihedad suhted lähedase pere ja sõpradega, kodumaiste ajakirjade lugemine, mõne kodumaise organisatsiooni liikmeks olemine, sagedane reisimine mõlema riigi vahel ja mitmes riigis kodu ülalpidamine.^[1]

Mõiste "hargmaised migrandid" võeti kasutusele 1990. aastate alguses ja seda võib pidada uueks vaatenurgaks migratsiooni uurimisel.^[5] Kui varem põhinesid immigratsiooniuuringud pigem sellel, kuidas inimesed end uue kodumaaga sidusid, siis sellest ajast peale on hargmaisus samuti nii migratsiooni kui ka muude piiriüleste tegevustega kaasnev nähtus.^[3][6]

Mitmed uurijad (Levitt, Vertovec jt) on hargmaisuse jaganud majanduslikku, poliitilisse ja soltsiaalkultuurilisse valdkonda. Janine Dahinden (2010) on hargmaisuse liigitanud mobiilseks ja lokaaseks, analüüsides ühelt poolt inimeste liikumist kahe riigi vahel ja teiselt poolt majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset seotust päritolumaa ja elukohamaaga.^[3]

Transnatsionaalsust on peetud lähedaseks mõisteks diasporaaga, kuid erinevalt diasporaast hõlmab hargmaisus riigipiire ülevataid tegevusi, samas kui diasporaa tähendab enamusrahva hulgas tekkinud ühise päritoluga sotsiaalset vähemust või kommuuni.^[7] Terminid on sarnased, kuna mõlemad on seotud tegevustega, mis jäävad ühe riigi piiridest väljapoole. Diasporaa on usulistel või rahvuslikel põhjustel tekkinud grupp inimestest, kes elavad oma kodumaast eemal. Hargmaisus aga tähendab, et migrandid hoiavad püsivaid sidemeid ka kodumaaga, kasutades selleks riikidevahelisi organisatsioone ja ettevõtteid.^[3]

Diasporaa on väga vana mõiste, mis viitas alguses juutidest, armeenlastest ja palestiinlastest tekkinud gruppidele. Transnatsionaalsuse mõiste kujunes koos informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia levikuga, kui inimestel oli tekkinud uudne võimalus emigreerudes kodumaaga kontakt säilitada. Seetõttu hakati ka uuringutes tähelepanu pöörama riigipiire ületavatele eri valdkondade protsessidele ja tegevustele.^[3]