Back معمارية هارفارد Arabic Харвардска архитектура Bulgarian Arquitectura Harvard Catalan Harvardská architektura Czech Harvard-Architektur German Αρχιτεκτονική Χάρβαρντ Greek Harvard architecture English Arquitectura Harvard Spanish Harvard arkitektura Basque معماری هاروارد Persian
Harvardi arhitektuur on arvutiarhitektuur, mille puhul käskude ja andmete jaoks on eraldi mälud ja siinid. Harvardi arhitektuuri vastandiks on von Neumanni arhitektuur, kus käskudel ja andmetel on ühine mälu ja siinid.[1]
Termin pärineb ameeriklaste Harvard Mark I arvutilt, mis oli üks esimesi elektromehaanilisi arvuteid. Selle ehitas Howard Aikeni ideede põhjal firma IBM ja see paigaldati Harvardi ülikooli 1944. aastal. Tegemist oli programmeeritava seadmega, kus andmed sisestati käsitsi pöördlülitite abil ja käsud olid salvestatud perfolindile. Harvard Mark I suutis teha kolm liitmis- või lahutamistehet sekundis, kuid keerulisemate tehete jaoks võis kuluda ka rohkem kui üks minut.[2]
Harvardi arhitektuuri puhul paiknevad andmed ja programm eraldi ning seetõttu saab protsessor rööpselt tegeleda nii andmete kui ka käskudega. See parandab oluliselt infotöötluse kiirust, aga samuti nõuab arvuti riistvara poolest keerulisemat ja kulukamat ülesehitust.[1]
Tänapäeva arvutid põhinevad von Neumanni arhitektuuril, sest põhimälus hoitakse nii käske kui ka andmeid, mida nende käskude abil töödelda tuleb. Samas leiavad tänapäeva arvutites rakendust ka Harvardi arhitektuuri printsiibid. Nimelt on jõudluse suurendamise eesmärgil võetud protsessoris kasutusele eraldi vahemälud ja siinid käskude ja andmete jaoks. Sellist tüüpi arvutiarhitektuuri nimetatakse modifitseeritud Harvardi arhitektuuriks.[3]
Harvardi arhitektuur ja modifitseeritud Harvardi arhitektuur on kasutusel signaaliprotsessorites ja mikrokontrollerites.[4][5]
- ↑ 1,0 1,1 "5 Major Differences Between Von Neumann And Harvard Architecture". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2020. Vaadatud 1. mai 2020.
- ↑ "About the Mark I". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. jaanuar 2020. Vaadatud 1. mai 2020.
- ↑ "Modified Harvard Architecture: Clarifying Confusion". 21. september 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. aprill 2020. Vaadatud 1. mai 2020.
- ↑ "Digital signal processor". Vaadatud 01.05.2020.
- ↑ "Microcontroller". Vaadatud 1. mai 2020.