Heinrich III (28. oktoober 1016 – 5. oktoober 1056) oli Frangi ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma riigi keiser. Keisriks krooniti ta aastal 1046.
Heinrich III oli Saksa-Rooma keiser (1024–1039) Konrad II ja Švaabi Gisela (989 või 990–1043) poeg.
Heinrich III ajal hoidis Saksa-Rooma riik enda kontrolli all Saksamaad, Itaaliat, Burgundiat, Ungarit, Poolat ja Böömimaad. Heinrich III ajal oli Saksa-Rooma riik oma võimsuse tipul, kuid algasid ka Rooma paavsti ja Saksa-Rooma keisri vastuolud, mis läksid hiljem ajalukku investituuritülina. Heinrich III Saksa-Rooma riik domineeris Euroopas ning Saksa-Rooma keiser oma mõjuvõimuga nimetas ametisse Rooma paavsti. Saksa kuningas Heinrich III määras Suidgeri, hilisema paavst Clemens II 1040 Bambergi piiskopiks. Suidger läks koos Heinrich III-ga 1046 Itaaliasse. Saksa kuninga Heinrich III korraldusel tagandati 1046 Sutris toimunud sinodil ametist Silvester III, Gregorius VI ja Benedictus IX. Roomas toimunud sinodil määrati kuninga korraldusel samal päeval uueks paavstiks Clemens II, kes pühitseti ametisse esimesel jõulupühal, 25. detsembril. Clemens II sai paavstiks Saksa kuninga Heinrich III korraldusel ja ta kroonis 25. detsembril 1046 Heinrich III Saksa-Rooma keisriks.
Heinrich III ajal algasid ka Rooma paavsti ja Saksa-Rooma keisri vastuolud, mis läksid hiljem ajalukku investituuritülina. Heinrich III surma järel sai tema poeg, kuueaastane Heinrich IV Saksa kuningaks, tegelikult valitses tema eest regentnõukogu ja ema, keisrinna Poitou Agnes ning paavst hakkas taotlema ülemvõimu keisri (ehk ilmaliku Saksa-Rooma riigi valitseja) üle.