Heinrich Stahl | |
---|---|
Sünniaeg |
u 1600 Tallinn |
Surmaaeg |
7/17. juuni 1657 Narva (Ingerimaa kubermang) |
Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 7/17. juuni 1657 Narva) oli Tallinnast pärit vaimulik, esimene Rootsi luterliku riigikiriku Ingerimaa superintendent[1] ning esimese eesti keele grammatika koostaja (1637).
Heinrich Stahl ((ladinakeelselt Henricus Stahlius, alamsaksapäraselt Hinrich) sündis Tallinna Suurgildi oldermanni Heinrich Stahli (surn. 1603 katku)[2] pojana. Jäi 3-aastaselt orvuks. Ta õppis gümnaasiumi eelastmena tegutsenud Tallinna triviaalkoolis, oli üks kolmest andekast poisist, kellele Tallinna linn maksis ametlikku stipendiumi, oli aasta Oleviste kiriku koguduse pastori magister Heinrich Vestringile hoolealune, elades tema kodus. Õppis seejärel Rostocki (immatrikuleeriti 1617. aasta juunis Rostocki ülikooli[3] filosoofiateaduskonda), Greifswaldi ja Wittenbergi ülikoolis[1]. Disputatsioonitöö «D.T.O.M.F.A. Partis propriae disputatio logica de demonstrationis medio, cui coronidis loco doctrinae de definitione divisione et methodo subjungitur» Rostockis 1619. aastal. Pärast filosoofiateaduskonna lõpetamist jätkas ta Rostockis õpinguid teoloogia alal. 1621. aastal suundus Wittenbergi, kus 1622/1623 promoveeriti Heinrich Stahl magistriks. Naasis Rostocki ja siirdus sealt Greifswaldi, 1623. aastal kutsuti ta tagasi Tallinna.[2]
Heinrich Stahl oli 1623–1633 Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse ja Järva-Madise Püha Matteuse koguduse pastor ning 1627. aastast[4] Järva praostkonna praost.
Aastatel 1633–1638 oli Heinrich Stahl Kadrina Katariina koguduse pastor ja 1633–1638 Viru praostkonna praost, 1636. aastast Eestimaa konsistooriumi assessor[2].
Ta koostas Viru praostina eestikeelse esimese "Käsi- ja koduraamatu" ja 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku[küsitav][viide?] (Stahli grammatika originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Raamatu käsikiri on sündinud ilmselt 1636. aasta jooksul Kadrina pastoraadis. Autor on eessõna lõpetanud daatumiga 7. jaanuar 1637
1638. aastal Tallinna Toomkoguduse ülempastor[1], Eestimaa visitaator, 1638. aastal Tallinna ja Eestimaa piiskopiks nimetatud Joachim Jheringi moodustatud vaimulikest liikmetest koosneva Tallinna kuningliku Eestimaa Provintsiaalkonsistooriumi assessor. 1638–1641 oli ta ühise Lääne-Harju ja Ida-Harju praostkonna praost.
16/26. juulist 1641 oli Heinrich Stahl esimene Narva linnakoguduste, Ingerimaa ja Alutaguse alade[5] alade Narva ja Ingerimaa superintendent, Narvas.[6][7], Alutaguse praostkonna alad aga liideti Tallinna piiskopkonnaga[1]. Stahl asutas Narvas oma toomkapiitli (kirikuvalitsuse) ja levitas innukalt luteri usku Ingerimaal ja sattus seejuures konfliktidesse Ingerimaa õigeusu vaimulikega[2]. 1651. aastal ühendati aga Alutaguse Eestimaa aadelkonna soovil nii halduslikult kui ka kiriklikult Eestimaa kubermanguga, Narva aga ühendati Ingerimaa kubermanguga. Stahl tegi ettepaneku asutada Narva gümnaasium, kuid Rootsi valitsus avas 1642. aastal vaid viie õpetajaga Narva triviaalkooli[2].
1642. aastal müüs Eestimaa kuberner Gustaf Oxenstierna Narva ja Ingerimaa superintendendile Henricus Stahlile Kalina mõisa Alutagusel tingimusel, et viimane võis valdusse astuda alles pärast eelmise omaniku (Daniel Brandti) lese surma. 1643. ja 1645. aastal kinnitas Rootsi kuninganna Kristiina Kalina kuulumist Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendendile Heinrich Staalile[8]. Heinrich Stahlile kuulus ka Ingerimaa Nessnova mõis[9].
Heinrich Stahl suri 7. juunil 1657 (vkj.) Narvas katku ja maeti tõenäoliselt sinnasamma[2].