Back Henrique III de Navarra AN هنري الرابع ملك فرنسا Arabic هنرى الرابع (ملك فرنسا) ARZ Enrique IV de Francia AST Henri IV (gazik ke Franca) AVK IV Henrix Azerbaijani دؤردونجو هانری (فرانسه) AZB Генрых IV (кароль Францыі) Byelorussian Анри IV Bulgarian Herri IV (Bro-C'hall) Breton
| Henri IV | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 13. detsember 1553 |
| Surmaaeg |
14. mai 1610 (56-aastaselt) Pariis |
| Abikaasa(d) | Marie de' Medici |
| Lapsed | Louis XIII, Prantsusmaa Isabel |
| Autasud | Sukapaela ordu |
| Autogramm | |
 | |
Henri IV [an´rii neljas] (13. detsember 1553 – 14. mai 1610) oli Navarra kuningas 1562–1610 (Henri III nime all) ning Prantsusmaa kuningas 1589–1610. Henri oli esimene kuningas Bourbonide dünastiast Prantsuse troonil.
Ta oli Antoine de Bourboni ja Navarra kuninganna Jeanne III (Jeanne d'Albret) poeg.
Ta oli aastast 1569 hugenottide juht.
Abiellunud 18. augustil 1572 kuningas Charles IX õe Marguerite de Valois'ga, püüdis ta lepitada hugenotte ja katoliiklasi, kuid ajendas tahtmatult pärtliöö sündmused.
Ta päris 1589 pärast Henri III surma Prantsuse trooni, sest oli meesliinis tolle lähim sugulane, nimelt Louis IX järeltulija meesliinis. Tegelikult valitsema sai ta hakata alles pärast katoliku usku astumist ja Pariisi asumist (1594).
Henri IV valitses absolutistlikult. Ta lõpetas 1598 Nantes'i ediktiga ususõjad ja alustas 1604 Kanada asumaastamist.
Henri IV korrastas koos rahandusministri Maximillien de Béthune Sullyga Prantsusmaa rahanduse, õhutas manufaktuuride asutamist, ajas protektsionistlikku majanduspoliitikat ning laskis ehitada teid ja kanaleid.
Henri IV tappis, 1610. aastal fanaatiline katoliiklane François Ravaillac, kellele ei meeldinud, et Henri alustas sõda katoliikliku Hispaaniaga. Ravaillac pidas seda usutaganemiseks.