Herakleios I | |
---|---|
Herakleios I koos poegade Konstantinos III ja Herakleios II-ga | |
Bütsantsi keiser | |
Ametiaeg 5. oktoober 610 – 11. veebruar 641 | |
Eelnev | Phokas |
Järgnev | Konstantinos III, Herakleios II |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
umbes 575 Kapadookia, Bütsants |
Surmaaeg |
11. veebruar 641 (65-aastaselt) Konstantinoopol, Bütsants |
Abikaasa | Eudokia, Martina |
Vanemad | Herakleios Vanem, Epiphania |
Lapsed | Konstantinos III, Herakleios II |
Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka keeles Φλάβιος Ἡράκλειος [Phlabios Hērakleios, Flávios Iráklios] (umbes 575 – 11. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest.
Ta oli üks tähtsamaid ja silmapaistvamaid Bütsantsi valitsejaid. Teda võib pidada viimaseks hilisantiigi valitsejaks ning esimeseks keskmise Bütsantsi riigi keisriks. Tema rajatud Herakleiose dünastia kestis 711. aastani.
Herakleios oli sunnitud sõdima algul Pärsiaga (Sassaniidide riigiga), hiljem araablastega.
Tema valitsusaja üks olulisemaid pärandeid oli kreeka keele muutmine ladina keele asemel keisririigi ametlikuks keeleks.[1]