Hiid

See artikkel räägib mütoloogilisest olendist; astronoomia mõiste kohta vaata Hiidtäht; filmi kohta vaata Hiiglane (film)

Hiid (ka hiiglane, vägimees, vägilane, gigant) on paljude rahvaste mütoloogiast tuntud inimesekujuline, kuid inimesest oluliselt suurem mütoloogiline olend, kes on üleinimliku jõuga, sageli äkilise loomuga ja inimvaenulik ning enamasti mitte väga intelligentne. Ehkki esineb ka hiidloomi, ei nimetata neid tavaliselt hiiglasteks.^[1][2]

Hiiud on levinud paljude rahvaste mütoloogias. Piiblimütoloogiasse kuuluvad hiiud Koljat (Goliath), Gog ja Magog, samuti hiidude hõim, keda nimetati Nephilim. Kreeka mütoloogias siginesid hiiud maast, millele langes Uranose veri^[2]. Skandinaavia mütoloogias nimetati külmahiide jöötuniteks, "Nooremas Eddas" on lähemalt kirjeldatud nende kodumaailmas Jötunheimis asuva kindluse Utgardri valitsejat hiid Utgardri-Lokit; inimeste maailm loodi maailmahiiu Üümiri (Ymir) kehast. Inglise muinasjuttudest on populaarsed hiiulood "Jack ja oavars" ning "Hiiglasetapja Jack", samuti tegutseb hiid Charles Perrault' muinasloos "Saabastega kass".

Ka Eestis on arvukalt hiiulegende. Eesti hiidude seast on tuntuim Eesti rahvuskangelane Kalevipoeg, Saaremaalt on tuntud Suur Tõll ja Hiiumaalt Leiger. Paljudes legendides kuulub hiidude hulka ka Vanapagan^[2].

Hiide on kasutatud ka uuemas mütoloogias ja kunstis, kus nad on sageli inimsõbralikumad ja taiplikumad kui pärimuslikes muistendites. Hiiglasi kujutas raamatus "Gulliveri reisid" iiri kirjanik Jonathan Swift, populaarne on briti kirjaniku Roald Dahli lasteraamat "Suur sõbralik hiiglane".

Eestis ja Soomes tekitas ägedaid vaidlusi meelelahutussaate "Tujurikkuja" sketš Hiid-Ansipist ja Hiid-Halonenist 2011.–12. aasta vahetusel^[3][4]. Arvukalt on töödeldud ja parodeeritud Kalevipoja legende^[5], vähem Suurt Tõllu.