Back Hiiumaa Afrikaans هييوما Arabic Hiyumaa Azerbaijani Хіюмаа Byelorussian Хіюмаа BE-X-OLD Хиюмаа Bulgarian হিউমা Bengali/Bangla Hiiumaa Breton Hiiumaa Catalan Hiiumaa (pulo) CEB
|
See artikkel räägib saarest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Hiiumaa (täpsustus) |
| Hiiumaa | |
|---|---|
 Hiiumaa rannik Tahkuna tuletornist | |
| Koordinaadid | 58° 53′ N, 22° 39′ E |
| Pindala | 1018 km²[1] |
| Rannajoone pikkus | 407,046 km |
| Kõrgeim koht |
Tornimägi (68 m) |
| Elanikke | |
 | |
 | |
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar. Hiiumaa piirneb kagus Väinamerega, põhjas ja läänes avamerega. Saart eraldab Saaremaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk. Hiiumaast loodes asub laevasõiduks ohtlik Hiiu madal. Saare ida- ja kaguosas asub palju laide ja saarekesi, millest suurim on Vohilaid. Haldusjaotuse järgi kuulub Hiiumaa koos ümbritsevate saartega Hiiumaa valla koosseisu.
Hiiumaa hakkas Läänemerest kerkima umbes 10 000 aastat tagasi. Esimesena kerkis merest välja Kõpu poolsaar, seal asuv Tornimägi on Lääne-Eesti saarestiku kõrgeim punkt. Hiiumaa rannajoon on hästi liigestunud, mistõttu on saarel palju poolsaari ja lahti. Hiiumaa suurimad poolsaared on Tahkuna poolsaar saare põhjaosas ja Kõpu poolsaar saare lääneosas. Olulisimad lahed on Mardihansu, Kassari ja Tareste laht.
Hiiumaa taimestik on väga liigirikas. Saarel asuvad Baltimaile haruldased lookaasikud. Üle saare kulgevad olulised lindude rännuteed. Käina laht on Hiiumaa olulisim lindude pesitsus- ja peatumiskoht. Saarel elab paarkümmend taasasustatud Euroopa naaritsat.
14. sajandil tekkis Hiiumaa põhjaossa rootsi asustus. 1628. aastal rajati Hütile Eesti esimene klaasikoda. Põhjasõjaga läks saar Rootsilt Vene impeeriumi koosseisu. 1829. aastal rajati Kärdla kalevivabrik, mis oli saare olulisim tööstusettevõte Teise maailmasõjani. Esimese maailmasõja eel hakati Tahkuna poolsaarele rajama Peeter Suure merekindluse eelpositsiooni, et kaitsta Soome lahte sissetungi eest. Saksa okupatsiooni vägede lahkudes 1918. aasta sügisel läks saarel võim Eesti riigile. 1939. aastal hakati Hiiumaale rajama vastavalt baaside lepingule NSV Liidu sõjaväebaase. Teise maailmasõja tulemusena läks Hiiumaa NSV Liidu koosseisu, kuhu jäi Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal.
- ↑ Pindala koos Kassariga. (Allikas: EELIS.) Ilma Kassarita on pindala 989 km². (Allikas: A ja O taskuteatmik 2003. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002, lk 45.)
- ↑ Elanike arv koos Kassariga. Ilma Kassarita oli elanikke 2017. aastal 8995. (Allikas: Püsielanikud on 22 saarel. Statistikaamet, 23. oktoober 2017.)